Vägijookide pruukimine annab aga vaid ajutist ja näilist kergendust, sest tegelikult mõjub alkohol organismile nagu igasugune muugi mürk.
Alkohol kui inimorganismile toime avaldaja kuulub uimastite ehk narkootikumide rühma. Eriti vastuvõtlikud on alkoholi mõjule inimese väikeaju ja ajukoor.
Alkohol halvab mälu
Mikroskoobiga vaatlemisel võib märgata, et sageli vägijooke pruukinud inimesel on närvirakud kohati täielikult hävinenud. Hävinenud närvirakkude asemel vohavad ajutugikoe rakud, mis ei suuda aga asendada närvirakkude talitlusi. Närvimürgina häirib alkohol ajukoore erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalu, raskendab välismõjude vastuvõttu, halvab mälu, alandab enesekriitika- ja tajumisvõimet. Alkoholijoobega kaasnevad mõtlematud teod, emotsionaalne labiilsus ning ülemeelik lõbusus, mis vaheldub raskemeelushoogudega.
Joodud alkohol hakkab verre imenduma juba suu limaskestadelt, seejärel maost ja peensoolest. Alkoholi imendumiseks maost ja peensoolest kulub keskmiselt 40 kuni 60 minutit. See aeg sõltub omakorda alkoholi kontsentratsioonist.
Madalama kraadiga joogid, näiteks õlu ja vahuvein, imenduvad verre kiiremini.
Alkohol läbib organismis kergesti bioloogilisi membraane ja hapendub spetsiifilise fermendi alkoholdehüdrogenaasi toimel veeks ja süsihappegaasiks. Alkoholi kontsentratsioon kudedes ja elundites on kõige kõrgem umbes ühe tunni möödumisel alkoholi tarvitamisest.
Näiteks 70 kilo kaaluval täiskasvanud mehel hapendub ühe tunni vältel organismis umbes 25 või 30 grammi viina. Naistel on alkoholi ärapõlemise protsess organismis aeglasem. Joobenähud ilmnevad aga siis, kui tunnis pruugitakse rohkem kui üks pits alkoholi.
Alkoholism on haigus
Juhujoomisest ja väikeste alkoholiannuste süstemaatilisest pruukimisest võib kergesti välja kasvada krooniline alkoholism ehk joomatõbi.
Alkoholismi kui haiguse eelduseks on pikaajaline aastaid kestnud alkoholiga liialdamine. Kroonilise alkoholi puhul lisandub ka psüühiline sõltuvus alkoholist, mis tähendab mõõdutunde kadumist. Alkohoolik ei küllastu vägijookidest, hiljem kujuneb aga välja olukord, kus alkohoolik jääb raskesse joobesse juba väikesest alkoholiannusest.
Kroonilise alkohooliku koondportree
Kroonilist alkohoolikut iseloomustab kõrgemate tundmuste mandumine, asotsiaalne käitumine, egoism ja jõhkrus perekonnas ning armukadedus. Alkohoolikud ei suuda tavaliselt hoida oma töökohti. Joomahimu rahuldamiseks laenavad nad pidevalt teistelt raha.
Keerulistes konkurentsitingimustes on alkoholi küüsi sattunutel võrdlemisi keeruline töökohta hoida või tööd leida.
Samas leidub ka rohkesti vägijookide pruukijad, kellel polegi tahet või jõudu tööga leiba teenida. Nad eelistavad töötamisele sotsiaalabi saamist või teistelt raha laenamist. Näiteks Jõgeva kesklinna parkides on sageli viina- või odekolonnilõhnalisi olevusi, kes alalõpmata möödakäijatelt raha laenavad. Tavaliselt tuuakse põhjuseks, et raha on vaja bussiga või rongiga koju sõitmiseks.
Alkoholinarkomaania süvenemine põhjustab raskema psüühilise häire alkoholipsühhoosi tekkimist. Kõige tuntum ägedakujuline psühhoos, mille põhjustab alkoholimürgitus, on alkohoolne deliirium ehk joomahullus. Deliiriumi korral tekivad meelepetted. Nähakse põhiliselt olematuid loomi, putukaid jms.
Statistika põhjal on teada, et kroonilised alkohoolikud saavad 6-8 protsendist alkoholitarvitajatest. Kõik inimesed peaksid olema alkoholi pruukimisega ettevaatlikud, sest krooniline alkohoolik võib saada igaühest.
JAAN OLARI, psühhiaater
