Milline on Rootsi kutseõppeasutuste süsteem?
Haridussüsteemist nii palju, et haridus on Rootsis tasuta ja kättesaadav kõikidele vanuserühmadele. Koolikohustus on kuni 20. eluaastani. Koole haldavad kohalikud omavalitsused. Kutseharidus on integreeritud gümnaasiumidesse, eraldi kutseõppeasutusi ei eksisteeri. Gümnaasiumid jaotuvad kaheks. Kui õpilane soovib jätkata ülikoolis, on võimalik valida aineõpetusele spetsialiseerunud gümnaasium. Kui õpilane ei soovi jätkata ülikoolis, valib ta praktilisele tegevusele spetsialiseerunud gümnaasiumi, mida Eesti mõistes võiks nimetada kutseõppeasutuseks. Viimaste suund on tihedam koostöö ettevõtetega, mistõttu teoreetilised tunnid toimuvad koolis ja eriala õppimine toimub enamasti juba vastavates firmades.
Gümnaasiumid ehk meie mõistes kutseõppeasutused kuuluvad omavalitsustele, mis tagavad piirkonnas ettevõtete, kooli ja omavalitsuse tiheda koostöö.
Mulle tundus, et seal oli oluline aidata noorel leida töö, mitte niivõrd rõhuda universaalsele haridusele. Riik sekkub vaid, kui leiab, et mõni vajalik eriala riigile on puudu. Sellega kaasneb alati ka riigipoolne toetus. Üldise hariduspoliitika määrab kindlaks riik, kuid ?rohujuure? tasandil otsustatud erialade valik muudab koolitöö efektiivsemaks.
Kuidas koostöö kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja koolide vahel toimib?
Minu külastatud piirkonnas oli nii, et omavalitsus suunab koolidesse teatud summa raha ning kool paneb koos ettevõtetega kokku vajadused. Riik sekkub vaid erijuhtudel, uue eriala loomisega kaasneb alati ka riiklik toetus. Keskmiselt tuleb nn pearahaks 1000 Rootsi krooni ühe inimese kohta nädalas. Summa sõltub eelkõige omavalitsuse soovist ja võimalustest.
Kutseõppeasutuste suund on veelgi tihedam koostöö ettevõtetega, mistõttu teoreetilised tunnid on koolis ja erialalised tunnid vastavates ettevõtetes, et tagada ?tõeline? töökeskkond. Sellega kindlustavad nad ka noorele kohese töö. Mitmeid aastaid on Rootsis katsetatud õpilasfirmade teenust (nagu näiteks restorankool). Tõelises keskkonnas saavad õpilased kiirema väljaõppe ja töökogemuse. Kõik kursused on seotud käesoleva asutuse juhtimise, korraldamise ja toitlustuse pakkumisega. Restorani juurde kuuluvad ka õppeklassid. Osad tunnid viiakse läbi koostöös kohalike gümnaasiumidega.
Kui võrrelda Eesti kutseõppeasutustega, siis haldab koole enamjaolt riik ja seega teeb riikliku tellimuse ka riik ise. Ka kutseõppeasutuste juhid on tunnistanud, et hetkel on koostöö koolide, omavalitsuste ja ettevõtete vahel nõrk. Omavalitsused praktiliselt üldse ei sekku.
Kuidas on Rootsis integreeritud tööhõive ja haridus?
Tööhõivele ja töövalikule suunatud tegevus algab Rootsi koolis I klassist. Meie haridussüsteemis algab see hetkel põhikooli lõpus. Rootsis on igas koolis vähemalt üks kutsenõustaja, kes on pidevalt õppetöösse integreeritud. VIII ja IX klassis toimuvad mitmed suuremad kohtumised ja ringreisid, mille kaudu püütakse leida kõigile sobiv ja kohane eriala.
Meil Eestis on igas maakonnas üks asutus, kes osutab nõustamisteenust. Koolides on tööle rakendatud psühholoogid, kes teevad vaid kutsevaliku teste. Eestis sõlmitakse iga nõustamiskeskusega aastased töölepingud ja see ei taga stabiilset tööd. Koolide psühholoogid on ülekoormatud ja ei suuda tagada vajadustele vastavat teenust. Eestis on algatatud küll uued projektid, mille raames saavad üldhariduskooli õpetajad valida küll vastava tugiisiku rolli, kuid see toimub põhitöö kõrvalt.
Kuidas nn tavaline gümnaasiumiõpilane end tööeluks ette valmistab?
Rootsis on tähtsamad tunnid matemaatika, inglise ja rootsi keel, ülejäänu komplekteerib õpilane ise vastavalt oma huvidele. 40 tunnist 13 on seotud õpilase tulevase erialaga. Meie haridussüsteemis saavad õpilased ettepanekuid ainete valiku osas teha paraku minimaalselt.
Kui palju töötuid Rootsi kutseõppesüsteem toodab? Eestis näiteks võeti 2002. aastal kutsekoolide lõpetajatest töötutena arvele 60,7 protsenti.
Integreeritud õppekavad, moodulõpe, tihe koostöö ettevõtetega, kohalike omavalitsuste pidev toetus tagavad väikese töötute protsendi koolilõpetajate hulgas. Kõik lõpetajad leiavad rakenduse kohalikes firmades.
Eesti töötute tase on 9,3 protsenti, kuid noorte hulgas vanuses 15-24 on see näitaja 17 protsenti. Kutseõppeasutused annavad küll oskuse töötada, kuid õpitud erialad pole alati vajadustega kooskõlas. See on aga puhtalt minu isiklik arvamus.
Kui Rootsis langeb õpilane põhikoolist välja või ei suuda anda positiivset arvestust põhiainetes, mis temast siis saab?
Siis saab ta võimaluse tasandusaastaks, mida pakuvad kõik gümnaasiumid. Selle tasandusaasta võib õpilane võtta ka aastaid hiljem. Meie õpilane saab võimaluse osaleda eelkutseprogrammis või õhtukoolis, kuid peab kordama kõiki aineid.
Aga kui õpilane langeb välja gümnaasiumiosast?
Gümnaasiumi pooleli jätnud saavad oma kursused lõpetada täiskasvanutele mõeldud ?rahvaülikoolis?, mis pakub üle Rootsi 133 kohas võimalust saada ka esmased teadmised valitud erialast. Samas ei taga ?rahvaülikoolid? erialadiplomit, kuid annavad võimaluse jätkata vastavat eriala juba ülikoolis.
Meil suunatakse väljalangenu õhtukooli, kus tuleb esmalt saada kätte keskharidus, et astuda keskhariduse või põhihariduse baasil kutseõppeasutusse ning siis korrata täisõppekava täitmiseks juba õpitud aastad.
Kuidas Rootsi kutseõppeasutused suudavad erivajadustega õpilasi integreerida?
Rootsis on kõik õppeasutused valmis teenindama ka erivajadustega inimesi. Enamik tehnikast on koolide omand, pimedatele mõeldud arvutiklaviatuure nad küll rendivad. Mõeldes Eestis struktuurfondide eelarves ette antud heale tavale, et muuta ka meie ehitised või tarvikud neile vastavaks, võib näida keeruline, sest viiendik kogu eelarvest ei anna selleks piisavalt võimalusi. Üks arvuti klaviatuur vaegnägijale võib maksta umbes 160 000 Eesti krooni. Samas tasuks kindlasti soovitada Rootsi-visiite neile, kes soovivad erivajadustega inimeste aitamise oma prioriteediks võtta, et saada ülevaade neile mõeldud tarvikutest.
Külastatud koolid pakkusid kursusi järgmistele erivajadustega inimestele: nägemispuue, ajukahjustus ja liikumispuue. Koolid on varustatud erineva tehnika ja personaliga. Valdkondadest populaarseim on arvutiõpetus ja toitlustus.
Kuidas saavad haridust noored, kes on sattunud kuritegelikule teele?
Kristinehamnis alustati paar aastat tagasi pilootprojekti, mille raames suunati läbi sotsiaalosakonna õpilased, kes olid sattunud kuritegelikule teele või tarvitasid narkootikume, nn korterkooli. Korterkoolis õpib maksimaalselt 5 õpilast, kellega tegeleb 4 spetsialisti ? õpetaja, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja meditsiinitöötaja. Õpilased tuuakse tagasi ühiskonda ja püütakse muuta nende igapäevast elukeskkonda positiivsemaks läbi mitmesuguste vaba aja tegevuste. Toimuvad ka pidevad kohtumised samaealiste õpilastega teistest koolidest.
Mida peab tegema täiskasvanu, kes soovib n-ö eriala vahetada?
Gümnaasiumid pakuvad firmadele võimalust osta töötajale täiendkoolituse teenust.
Täiskasvanud, kes soovivad muuta oma eriala, saavad valida gümnaasiumi või ?rahvaülikooli? vahel. Iga kool on omanäoline ja orienteeritud eelkõige oma piirkonna
ettevõtetele töötajate ?tootmisele?.
Tööhõive teemadega tegelevad ka kohalikud organisatsioonid ja noortekeskused. Toimuvad erinevad temaatilised kohtumised ja samas pakuvad käesolevad institutsioonid ka praktikakohti. Lisaks on organisatsioonid seotud mitmete rahvusvaheliste programmidega, mis annavad nii noortele kui ka täiskasvanutele võimaluse töötada kuni aasta ühes valitud riigis üle maailma. ELiga liitumisel avanevad samad võimalused ka Eesti organisatsioonidele.
Kuidas Rootsi kutseõppeasutused EL struktuurfondide raha kasutavad?
Nii Rootsis kui ka ülejäänud ?vanades? EL maades on struktuurfondide ülesehitus erinev. Kui leida meie meede 1-le ehk inimressursi arendamisele vastav suund, siis selleks on number 3, mis annab võimaluse eelkõige ettevõtete töötajate ja töötute koolitamiseks. Samuti on sama meetme all ka ettevõtluse muud arendavad tegevused.
Rootsis on igas maakonnas üks kontor, mis teenindab oma maakonda. Kristinehamni ümbruses on peamisteks projektide kirjutajateks olnud omavalitsused, kes positiivse vastuse korral on delegeerinud tööülesanded kohalikele organisatsioonidele või asutustele.
Otseselt meede 1.1-le ehk siis tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagavat ning kõigile kättesaadavale haridussüsteemile vastavat meedet Rootsis pole. Tegeldakse rohkem ettevõtete arendamisega ja seeläbi töökohtade loomisega.
Kas leidsid ka koostööpartnereid?
Kõik külastatud koolid on meelsasti nõus alustama rahvusvahelist koostööd Eesti kutseõppeasutustega. Vajadusel saavad nad aidata kaasa projektide eeltööle või lüüa kaasa kui eksperdid. Käesolev ettepanek on tehtud ka meede 1.1 konsultantidele, et seda teadet ka oma piirkondades edastada.
Oled praeguses ametis olnud paar kuud. Milline on seis Jõgevamaal, kui aktiivselt meie koolid Euroopa struktuurifondide raha vastu huvi tunnevad? Oskad nimetada mõnd konkreetset projekti?
Kuna hetkel pole meetme 1.1 määrus vastu võetud ja taotlusvormi kavand on veel ülevaatamisel, siis on viimased kuud kulunud peamiselt enda kurssi viimiseks ja teavitamistööks. Olen sõitnud läbi kõik kutseõppeasutused oma piirkonnas, esinenud paljudel info- ja teabepäevadel nii omavalitsuste liidu kui ka teiste potentsiaalsete taotlejate sihtgruppide ees.
Siinkohal peaks lisama, et piirkonna kutset andvad koolid on üpris aktiivsed küsijad. Olen tänaseks nõustanud ka konkreetseid projekte. Otseselt ei tahaks ideedest rääkida, sest eks iga kool tahab oma ideed esialgu endale hoida. Samas on meetme 1.1 vastu huvi tundnud ka teised institutsioonid ja loodetavasti jõuavad kõik ideed ka paberile.
Millist abi saavad piirkonna konsultandid taotlejatele anda?
Meie ülesandeks on edastada meetme 1.1 alast teavet; selgitada taotlusvormi; nõustada projekte, anda teatud tehnilist abi, nagu on seda taotlusvormi ülevaatamine, et kõik vajalik oleks olemas. Abistame projektide läbiviimisel ja nii edasi.
Oleme siin selleks, et mõttevälgatusest saaks idee, ideest projekt, projektist aga vajalik tegevus, et tagada tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem meie ühiskonnas.
HELVE LAASIK
