Euroopa Liidu struktuurfondide rahaga soovib haridusministeerium rajada igasse maakonda tugivõrgustikud koolide jaoks.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo märkis, et riigikogus on põhikooli ja gümnaasiumi seaduse menetlemise käigus väljendatud arvamust, et igas maakonnas peaks olema tugivõrgustikud koolide jaoks. Need on mõeldud eelkõige väiksemate omavalitsuste jaoks, kus pakutakse hariduslike erivajadustega laste, aga samuti täienduskoolituse alast tuge, ka õppenõustamist ning karjäärialast konsultatsiooni. “Taoliste keskuste väljaarendamisega on algust tehtud, õppenõustamiskeskused on olemas. Neid tuleks tugevdada. Need keskused peaksid olema riiklikult tagatud just väikestele koolidele, suuremad linnad saavad ise hakkama. Tartul, Tallinnal, Pärnul ja Narval ning Kohtla-Järvel on lihtsam,” tunnistas minister.
Euroopa Liidu struktuurfondides on vastavad vahendid ette nähtud, need teenused peaksid lähiaastatel nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi poolest paranema, rõhutas minister.
Põhikooli ja gümnaasiumi seadus ütleb, et kool peab tagama psühholoogi, eripedagoogi/logopeedi ja sotsiaalpedagoogi ametikohad, samas igasugune riigi täiendav nõue ametite kohta peab tähendama seda, et riik annab palgafondi selle töö tegemiseks. Väikestes koolides/valdades napib vahendeid nende spetsialistide palkamiseks.
Minister tunnistas, et keskustes tööle asuvate ning hariduslike erivajadustega laste koolides töötavate tugispetsialistide rahastamine on plaanis võtta riigi kanda. Praegu seda kohustust riigil ei ole. Tulevikus on tõepoolest mõte pakkuda neid teenuseid riigi kaudu, kusjuures igal keskusel saab olema vastutuspiirkond. “Omavalitsused on väikesed, mõnes kohas saab tugispetsialist vaid 0,1-0,2 ametikoha suuruse koormuse. Kui tugispetsialist peab ise kümne omavalitsusega lepingud sõlmima, on mõistlikum võtta ta ühte kohta tööle ning jagada tema tööülesanded ära,” tõdes minister.
“Mis puudutab seda, kas spetsialist tuleb lapse juurde või laps läheb spetsialisti juurde, siis saab see olema paindlik. Mõnedel juhtudel on hea, kui spetsialist tuleb kooli, kuid paljudel juhtudel on parem, kui laps läheb spetsialisti juurde. Teiste klassikaaslaste silma all ei taha paljud lapsed näiteks hakata õppima r-tähte ütlema, See peab olema mõistlikult korraldatud,” lisas Aaviksoo.
i
HELVE LAASIK
