Seadus, mis keelab õhtul pärast kella 10 kauplustes alkoholi müüa, on kehtinud keskmiselt kuu aega. Selgub aga, et kui hilisõhtul ikka viinahimu nii suur, et mööda seina üles ronida tahaks, kohvikus või baaris istumiseks habet ära ajada ja viisakaid riideid ülle tõmmata ei viitsi või ei läbe, saab ka teisiti, kui vaid rahast kahju pole. Ja joodikul — antagu mulle andeks, et asju õige nimega nimetan — pole viina tarvis taskust viimast kokku kraapida kahju iialgi.
Mõne nädala eest nägin kusagil lõunapoolsemas maakonnas vaatepilti, kus baarineiu ühe kohaliku habetunud “haldja” tellimise peale silmagi pilgutamata riiulilt pudeli haljast võttis, selle kahte kopsakasse plasttopsi tühjendas ja raha sisse kasseeris. See polnud tõesti enam tema probleem, et “haldjas” pilgeni anumatega baarist kadus — ostetu pruukimisele järgnevad ilmingud jäidki nii õnneks nägemata-kuulmata.
Hundid söönud, lambad terved ehk elagu öiste joogikohtade kopsakad kassad!
Mees, kes pitsiga piiri peab
