|
Kui kõik Eestis valmistatud saiad küpsetataks Tartus tehtud jahust, tuleks iga viies päts Jõgevamaal kasvatatud toidunisust. Rukkiga on seis kehvem — kümne leivapätsi kohta tuleb Jõgevamaalt vaid pool pätsi. |
Tartu Milli (Tartu Veski uus nimi tänavu märtsist – toim.) toidunisuvajadus aastas on 75 000 tonni, millest ostujuht Leonid Dulubi sõnul on Jõgevamaa tootjatelt varutud umbes 16 000 tonni. “Lisaksin veel niipalju, et kogu veski toidunisuvajadus saab kaetud Eesti päritolu viljaga, seega on iga Eestis müüdud saiapäts küpsetatud kodumaisest viljast. Nii on olnud juba viis viimast aastat. Suudame eestimaalased ära toita ainult kodumaisest nisust,” kinnitas Dulub.
Kindel partner
i
Tema sõnul on Jõgeva Tootjate Liidult varutud 5000 tonni kvaliteetset toiduvilja, teist sama palju on veski ostnud Sadala Agrolt ning suurematest tõi Dulub veel esile Kaavere Agro, kes müüs veskile 2300 tonni nisu. Ülejäänud 4000 tonni on müünud 50 erinevat tootjat. Rukkikasvatusega on Jõgevamaa põllumehed märksa tagasihoidlikumad ning ainult 1500 tonni leivavilja ongi Tartu Mill siitkandist suutnud varuda.
Jõgeva Tootjate Liidu juhi Urmas Ingveri kinnitusel on Tartu Mill Jõgevamaa põllumeestele hea partner, sest asub meie lähedal. Veokulu on põllumeestele aga üheks olulisemaks müügiargumendiks. Oma rolli mängib kindlasti ka hind.
Puurmani Põllumajandusosaühingu juht Arvi Kink märkis, et ühiselt saab müüa suuremaid koguseid ning küsida ka paremat hinda.
Toidunisu hinnad on Dulubi kinnitusel eelmise hooajaga võrreldes tervelt 100 protsenti tõusnud. “Kui eelmisel hooajal sai vilja varutud 1700 krooni tonn, siis praegu tuleb Tartu Millil tonni eest üle 3000 krooni välja käia. Rukki kokkuostuhinnad on eelmise hooajaga võrreldes samuti kahekordistunud,” rääkis ostujuht.
i
Dulubi sõnul pole Tartu Mill otsene hinnategija. “Meie maksame põllumehele Euroopa Liidu keskmist hinda. Kui ei maksaks, läheks vili meie nina alt ekspordiks,” kinnitas ta, lisades, et veski ostab enamiku viljast põllumeestelt otse, ülejäänu aga läbi kohalike kokkuostjate-vahendajate. “Vahendajatelt ostes tuleb vili natuke kallimalt kätte. Tartu Mill on suutnud aastast aastasse põllumeestega tihedaid otsekontakte hoida ja koostööd teha. Sellest ka see kokku ostetavate koguste erinevus. Senini oleme hästi läbi saanud mõlema poolega ning loodame, et koostöö laabub ka edaspidi,” rääkis ta.
Põllumeestega alustab Tartu Mill uuele saagile eellepingute sõlmimist jaanuaris ning igal kevadel on huvilisi ka leidunud. “Enamik meie klientidest on siiski veski kauaaegsed koostööpartnerid ning sügisel müüakse toiduvili ikkagi meile, seega ei ole eellepingute sõlmimine enamikel juhtudel prioriteediks.”
i
Kvaliteet sorditi erinev
Toidurukist on Tartu Millil vaja minimaalselt 30 000 tonni aastas, millest praegu on varutud 15 000 tonni kodumaist vilja. Kindlasti tuleb mingi osa rukkist sisse tuua Lätist
Augusti esimese kümmepäevaku lõpuni sadas väga vähe vihma. Need põllumehed, kes koristasid talinisu ja rukki enne vihmasid, said väga hea kvaliteediga saagi. Dulubi sõnul on
talinisu kvaliteet sorditi erinev. “Eriti head näitajad olid sellel aastal sortidel `Ramiro`ja ’Olivin’, populaarne sort `Ada` aga jäi eelmiste aastate tulemustele selgelt alla. Suvinisu valmistas sellel aastal pettumuse. Kellel vili vihma kätte jäi, see korralikku saaki ei saanud,” tunnistas Dulub, kellel ei olnud ühtegi kehvemate omadustega rukkisorti välja tuua. Kogu Eestimaine rukis on tänavu hea kvaliteediga.
i
HELVE LAASIK
