Eile riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis toimunud pensionisüsteemi teemalisel arutelul otsiti lahendusi selle valdkonna praegustele valuküsimustele. Jõgeva- ja Tartumaalt riigikogusse valitud ettevõtja Aivar Koka sõnul peaks iga täiskohaga töötatud aasta andma pensionide arvestamisel igale inimesele vähemalt ühe aastakoefitsiendi.
Aivar Kokk nentis, et tänase pensionisüsteemi järgi on üks pensioni aastakoefitsient võrdne keskmise kuutasuga, mis tähendab, et need, kes teenivad alla keskmist palka, saavad iga töötatud aasta eest kirja väiksema pensionikoefitsiendi. Seega koguneb praeguse süsteemi järgi ligi kolmveerandil töötajatest märksa vähem pensioniaastaid, kui on tegelikult tööd tehtud. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju konkreetse inimese eest on makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel,” märkis Aivar Kokk.
“Inimesed kes teenivad miinimumpalga lähedast kuupalka, teevad küll igal tööpäeval usinalt tööd, aga pensioniaastaid tuleb juurde napilt, sest pensioni aastakoefitsient jääb alla 0,4. See tähendab, et pensioniikka jõudes on töötatud küll üle neljakümne aasta, aga tegelikult ei ole praeguse pensionisüsteemiga kogunenud isegi 20 pensioniaastat. Selline süsteem jätab ligi 75 protsenti meie elanikest tulevikus raskesse olukorda, sest lisaks väiksemale pensionikoefitsiendile ei kogune väikese palga juures eriti raha ka pensioni teise sambasse,” rääkis riigikogu liige. Olukorra parandamiseks ja õiglasemaks muutmiseks peaks tema hinnangul iga täiskohaga töötatud aasta andma vähemalt ühe aastakoefitsiendi.
Pensionide teemalisel arutelul riigikogu IRLi fraktsioonis osales ka Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor, sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik.
i
JAAN LUKAS
