Iga päev on karjääripäev

Vastavalt Euroopa Liidu karjääriteenuste poliitikale peab igal liitu kuuluval riigil olema oma karjääri kujundamise oskuste mudel, mis vastab selle riigi eripärale. Ka Eestil on selline mudel nüüd olemas ja selle testimisel osalenud Merle Karuks kinnitas, et tema kui karjääriõpetuse õpetaja ja karjäärikoordinaatori elu teeb see tunduvalt lihtsamaks.


Merle Karuks on Adavere põhikooli sotsiaalainete õpetaja ja huvijuht. Peale karjääriõpetuse annab ta ajalugu, ühiskonnaõpetust, inimeseõpetust ja majandusõpetust. Karjääri kujundamise oskuste mudeli valmimises on ta teataval määral ka ise osaline olnud. Just Jõgevamaa oli esimene koht, kuhu mudeli looja, Sihtasutuse Innove karjääriõppe peaspetsialist Mare Lehtsalu, kaks ja pool aastat tagasi mudeli loomiseks mõtteid koguma tuli.

“Mare oli eelnevalt viibinud eri maade ja rahvusvahelistel karjäärkoordinaatorite nõupidamistel ning tal oli juba visioon, kuidas Eesti mudelit tegema hakata. Jõgevamaa karjäärikoordinaatorite nõupidamiselt sai ta hulga mõtteid, mis aitasid protsessi käivitada. Hiljem käisime koos Mare Lehtsalu ja Jõgevamaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistide Anneli Petersoni ja Hele Kulliga veel Järva- ja Valgamaa karjäärikoordinaatorite kokkusaamisel, kus mudelialgele uusi “kihte” peale kasvatati,” sõnas Merle Karuks. “Ideid välja käies lähtusime siiski riiklikust õppekavast ning selle alusel omandatavatest osaoskustest ja üldpädevustest. Õppekava oli karjäärikujundamise oskuste mudeli aluseks.”

Mare Lehtsalu ei piirdunud aga mudelit looma asudes vaid foorumitel osalemisega, vaid läks, saamaks teada, millised ideed on üldse teostatavad, ühte Tallinna kooli karjääriõpetuse õpetajaks. Nii sai mudel kindlasti elulähedasem.

Karjääri kujundamise oskuste mudelit testiti tänavu märtsist augustini kolmes koolis, Tartu Tamme gümnaasiumis, Adavere põhikoolis ja Väätsa põhikoolis. Merle Karuksi sõnul oli oluline just see, et mudel läbiks testimise nii väikeses kui suures koolis.

“Asi, mis suures koolis hästi töötab, ei pruugi niisama hästi toimida väikeses koolis, ja vastupidi,” tõdes Merle Karuks.

Õigesti tehtud

Mudelit tuli katsetada kolmes valdkonnas. Nendeks olid õppija arengu jälgimine ja toetamine, karjääriõppe tulemuslikkuse analüüs ja karjääriõppe süsteemne planeerimine. Siinkohal tuleb rõhutada, et karjääri kujundamise oskuste mudel ei käsitle sugugi vaid seda, mis toimub karjääriõpetuse tundides, vaid karjääritööd lõimituna enamiku õppekavasse kuuluvate ainetega.

“Et õppeaasta oli siis, kui mudelit testisime, juba lõppemas, olid meile suureks abiks karjääriõpetuse kohta koostatud õpimapid. Paljude asjade kohta tuli õpilastel ju arvamust avaldada tagantjärele ja õpimapid aitasid tehtu meelde tuletada,” ütles Merle Karuks.

Õpilased täitsid üsna põhjaliku küsimustiku nende osaoskuste kohta, mille nad mudeli järgi omandama peaksid.

“Kõigepealt lasksin õpilastel hinnata, kas neil on see osaoskus olemas. Järgmisena said nad kirja panna, milline õppeaine ja milline tegevus on selle osaoskuse omandamist toetanud. Pärast individuaalset testi arutasime samad asjad rühmades läbi ja mina panin noorte mõtted kirja. Testrühmas olid mul kaheksanda ja üheksanda klassi õpilased. Neis klassides on karjääriõpetus ka õppeainena sees,” ütles Merle Karuks.

Tema sõnul jooksis õpilaste vastustest välja väga meeldiv info: et Adavere koolis on karjääritööd väga õigesti tehtud, sest õpilastel on kõik vajalikud osaoskused olemas.

“Kui mõnes koolis arvatakse, et piisab ühest karjääripäevast või karjäärinädalast aastas, siis minu jaoks on iga päev karjääripäev,” kinnitas Merle Karuks. “Ja kiita võin ka oma kolleege, kes teevad karjääritööd tihti nii, et nad seda ise ei märkagi. Nad toovad iga asja juures, mida nad õpetama hakkavad, välja selle, mille poolest see õpilastele tulevikus kasuks tuleb. Õpilased oskasid näiteks testimisel kohe nimetada paar õpetajat, kes sellisel viisil tegutsevad.”

Merle Karuksi sõnul reastasid õpilased ka mitmesugused tegevused vastavalt sellele, kui palju need neile tuleviku karjääri planeerimisel toeks on.

“Esikohale asetati karjääriõpetus õppeainena. See avardab noorte maailmapilti, õpetab neid võtma tuleviku tarvis vajalikku emakeeletunnist, matemaatikatunnist, inimeseõpetuse tunnist ja kõigist teistest tundidest. Väga oluliseks peeti ka koostööd Jõgevamaa Rajaleidja keskusega. Ning see koostöö ongi meil väga hea olnud. Lepime alati kokku, mis teemasid nad meie õpilastega käsitlevad, millal uuesti tulevad ja mida me vahepeal teha võiksime,” ütles Merle Karuks.

Töövarju päev

Kolmandale kohale asetasid õpilased töövarju päeva. Üldjuhul osalevad selles gümnasistid, kuid mitmel pool, Adavere põhikoolis sealhulgas, on töövarjuks käimise võimalust pakutud ka üheksanda klassi õpilastele.

“Oleme jõudnud töövarju päevaga nii kaugele, et õpilased ise otsivad endale kohad, kuhu töövarjuks minna. Mina olen teinud eeltöö, õpetanud neile, kuidas asutuse või firmaga ühendust võtta, millal asju ajama tuleks hakata, et õigeks ajaks tulemuseni jõuda jne. Ja kui nad millegagi hätta jäävad, siis nad teavad, et võivad alati minu abile loota. Kui kiri valmis, paluvad õpilased selle tihti emakeeleõpetajal veel üle vaadata. Nii et ühe tegevuse käigus käivitub mitu protsessi, aga samas on see kõik üks tervik,” kinnitas Merle Karuks ja lisas, et Adavere õpilased on väga vahvaid töövarjukohti leidnud.

Kasulikkuse poolest neljandale kohale asetasid Adavere noored arenguvestlused, millel osaleb koos õpilasega ka tema vanem. Nii mõnigi ema või isa on saanud tänu arenguvestlusele teada, kuidas tänapäeva koolis asjad käivad. Ja lapsele on see tihti suur kergendus.

“Lapsevanem on ka ise pärast üllatunud, et koos lapse ja tema õpetajaga pannakse paika mingi reaalne eesmärk ja leitakse ka viis, kuidas selle poole liikuda: millised lapse isikuomadused ja huvialad seda teekonda toetavad,” sõnas Merle Karuks.

Pingereas järgmistele kohtadele platseerusid õppekäigud, programmi “Tagasi kooli!” raames koolis käinud külaliste tunnid, infomessid ning töötukassa pakutavad loengud ja praktilised töötunnid.

Karjääri kujundamise oskuste mudelit ja selle testimise tulemusi tutvustati septembris Nelijärvel toimunud karjäärikoordinaatorite üle-eestilises sügiskoolis.

“Mul on päris uhke tunne, et sain selle mudeli loomise ja testimise juures olla. Usun, et sellest mudelist on palju kasu. Karjäärikoordinaatoritel aitab see oma tööd paremini planeerida. Ja kui koolid, Rajaleidja keskused ja töötukassa tegutsevad kõik ühe ja sama mudeli alusel, siis on meil palju lihtsam n-ö ühte jalga käia. Kui ma kutsun Rajaleidja või töötukassa esindaja kooli, siis ma võin talle väga täpselt ette anda teema, mida ta peaks puudutama.”

Merle Karuks on Adavere koolis karjääriõpetust andnud ja karjäärikoordinaatorina tegutsenud ning süsteemi väga hästi käima saanud.

“Ma ei saa näiteks üldse aru sellest, kui karjääriõpetus tuuakse sisse alles kaheteistkümnendasse klassi. Mille järgi õpilased siis riigieksameid valima hakkavad, kui neil pole juba lõpuklassi sügisel selged plaan A ja plaan B ning mõtteis igaks juhuks ka plaan C?” küsis Merle Karuks.

Adavere kooli üheksanda klassi õpilastel on tema sõnul plaanid A ja B juba praegu, novembris olemas.

“Uuringud näitavadki, et meil hakatakse noortega karjääritööd tegema üldjuhul liiga hilja. Mina olen nüüdseks arusaamisele jõudnud, et seda tuleks teha juba teises kooliastmes, st neljanda kuni kuuenda klassi õpilastega. Seepärast oleme liitumas “Ettevõtliku kooli” programmiga ja suuname oma sellealased tegevused põhiliselt teisele kooliastmele,” sõnas Merle Karuks.

Hele Kull, Jõgevamaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja:

“Kogemus karjäärinõustajana näitab, et tänastel noortel on suurest infokogumist raske välja noppida enese jaoks kõige olulisemat ning nende oluliste asjade vahel seoseid luua. Selle juures on alati abiks ühtsed raamistikud, mis kujundavad noort pidevalt ja toetavalt. Mul on hea meel, et meie entusiastlik ja tubli Merle Karuks on teinud ära väga suure töö, mis alles hakkab jõudma meie koolide karjäärikoordinaatorite ja õpetajateni kui uus ja innustav koostöövõimalus, mis paneb noore silmad särama ja teadlikke otsuseid tegema.

Meie keskuse karjäärispetsialistidel on maakonna koolidega väga hea koostöö. Informeerime ja nõustame kõiki noori nii koolides kohapeal kui keskuses, kes selleks soovi avaldavad. Meie poole võib pöörduda nii noor ise kui ka lapsevanem või õpetaja. Ühekordne karjäärinõustamine aga ei ole see võluvits, mis kiire otsuse viimasel hetkel valmis teeb. Otsuse valmimine on protsess, kus noor koos pere, õpetaja või nõustajaga endale ise tee tulevikku rajab. Palju rõõmsat koostööd ja tahet selleks meile kõigile!

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus