Eesti riigi sajanda aastapäeva üritused algavad 2017. aasta aprillis ning lõpevad 2020. aasta veebruaris, selle ajavahemiku jooksul korraldatakse kõikvõimalikke tähistamisi ja iga küla võiks pidada ka oma peo.
Eesti Vabariik 100 juhtrühma liikme Margus Kasterpalu sõnul ei pea tegemist olema külaga, võib olla ka linnaosa, hajatalu. “Oluline oleks, et kõik sünnipäevapeod saaksid kalendrisse kirja. Veel olulisem, et seal tehtaks midagi koos ära, mis jääb. Et saaks hiljem öelda – tegime selle koos Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul. Alles siis istutakse peolauda.”
Kasterpalu kinnitusel tuleks lähtuda põhimõttest, et kui ise ei tee, siis jääb tegemata. Oluline on, et kaua kaalutud ja mõeldud asjad saaksid lõpuks tehtud või uued asjad käima tõmmatud.
Juhtrühma liikme Toomas Kiho sõnul on täiesti vaba valik, kuidas ühes või teises kohas inimesed riigi juubelit tähistada sooviksid. “Eesti sünnipäeva tuleks tähistada kõikjal üle riigi, mitte ainult pealinnas,” lisas ta. “2018. aasta esimesel poolel on Eesti ka Euroopa Liidu eesistujamaa ehk sel ajal pööravad ka teised riigid meile tavalisest rohkem tähelepanu.”
Juhtrühma liige Jaanus Rohumaa lisas, et nii suure mahuga ettevõtmisi ei suuda mingil juhul korraldada imepisike juhtrühm. “Sada aastat oma riiki on meie jaoks oluline märk, kutse sünnipäevale on kõikidele,” kinnitas ta. Tema kinnitusel saab igas paigas välja pakkuda oma mõtteid. “Vaatame, mis praegu meie ümber toimub, mis on väärtuslik, oluline, mida oleks vaja esile tõsta, kuidas see tulevikus parem välja näeks.”
Hea kingitus oma riigile
Kingitus võib olla mis iganes, mis suurendab meie rõõmu ja rahulolu ning teeb meie elu paremaks. Jaanus Rohumaa kinnitusel teeme kingitusi tegelikult endale. “Ühelt poolt on Eesti 100 kindlasti kultuuriprojekt, kuid väga laias mõistes, sest see kätkeb endas ka käitumiskultuuri ja meie suhtlemistraditsioone, külalislahkust, ka looduse temaatikat, ettevõtlust – praktiliselt kõiki eluvaldkondi. See on meie omariiklust tugevdav ning meid sellesse üha rohkem uskuma panev, peamine, et saaksime koos teha.”
Rohumaa sõnul peaks tegema asju, mis on pika mõjuga ning peaks silmas pidama lapsi ja noori.
Riigi sünnipäeva teemaline koduleht on olemas ning sinna saab kenasti oma plaanid kirja panna. Need on kõikidele näha ning samas saab nende teostamisel ka kaasa lüüa.
Igale lapsele päris oma pill
Juhtrühma liige Anneli Ohvril rääkis, et muusikainimesed sooviksid Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks kinkida igale muusikat õppivale lapsele oma pilli. “Peame end küll laulurahvaks ja tunneme rõõmu heade muusikute saavutuste üle, kuid muusikat õppivatel lastel pole pille või on need vanad ning katki. Esialgsetel andmetel on lähiaastatel vaja vähemalt 3200 pilli, et need lapsed, kes tahaksid pilli mängida, saaksid seda teha. Unistuseks on, et igal lapsel oleks oma pill, millel mängida Eesti sajandal sünnipäeval. Muusikainimesed on öelnud, et pillimängu tähtsust lapse elus on raske üle hinnata, pillimäng teeb sageli imet. Pilli mängida oskav laps on oma tulevases elus õnnelikum ja sotsiaalsem inimene,” rääkis Ohvril.
Tema sõnul on projekti “Igal lapsel oma pill” eesmärgiks hankida muusikaõpet pakkuvatele organisatsioonidele pille. “Plaanis on neli vooru, praegu käib esimene. Taotlusi saab esimesse vooru esitada kuni 23. aprillini, seda saavad teha kõik muusikaõpet pakkuvad organisatsioonid. Tasub meeles pidada, et taotlejad peavad maksma ka omafinantseeringu.”
Anneli Ohvril kutsub ettevõtjaid ja kõiki häid inimesi seda projekti toetama, see võiks tema sõnul olla suur ühisprojekt. Järgmise aasta algul valmivad ka spetsiaalsed logod “Eesti Vabariik 100”, mida saavad oma toodetel kasutada meie ettevõtjad. Tingimuseks on, et nad valivad kingituste seast välja ühe, mida toetavad.
Teatrid toovad uued tükid
Margus Kasterpalu sõnul otsustasid Eesti teatrid juba aasta tagasi, et suuremad loosivad endale väiksemate hulgast partneri ning jagavad omavahel ka kümme kümnendit, millest inspireerituna valmib hooajal 2017/2018 uuslavastus. Hooaja lõpus või uue alguses lõpetatakse projekt maratoniga, kus saab enamiku etendusi ära vaadata.
Arhitektid on välja tulnud raamprojektiga, millega korrastavad Eesti avalikku ruumi maakonnakeskustes. Meie maakonnast osaleb selles projektis Põltsamaa linn.
Sada tamme Pedja jõe äärde
Peaaegu kaks aastat tagasi, sügisel 2013 alustati riigi sajanda sünnipäeva tähistamist projektiga “Sada tamme”. Kaasati lapsed. Mõte oli selles, et lapsed korjavad tammetõrusid, panevad need pottidesse idanema ja saavad istikud, mis hiljem kasvama pannakse. Aastal 2018 istutatakse need tammesaludesse. Praegu on kirja pandud juba üle 20 tammesalu või –pargi, mis saavad vastava tähistuse.
Jõgeva abilinnapea Ants Prii rääkis, et Jõgeva linna tuleb riigi sajandale sünnipäevale pühendatud tammesalu vana silla juurde, kus kasvas võsa, milles ka üksikud tammed. “Tegime sellest järelduse, et tammele see ala sobib. Eesmärgiks on tõmmata tähelepanu vanale sillale, mis on tõesti ilus. Raudteeäärt korrastatakse, uus jalgrattatee tuleb n-ö Energia linnaossa pargi juurde välja. Üle tee on vana ilmajaama koht, kus registreeriti Eesti külmarekord. Tänavu talvel raiuti seda ala lahti,” lisas Prii.
Mida võiks riigi sajanda sünnipäeva puhuks teha
*Oma küla ajalugu kokku panna, raamat välja anda
*Taastada vanu kultuspaiku
*Korda teha maakonna lauluväljakud
*Korraldada meeskooride kontserte
*2018 meetri jooks, jalgrattasõit, suusasõit
*Igasse külla külakiik
*Bussipeatused korda
*Väikeraamatukogud korda
*Linna keskväljakud korda
*Ääremaad, ärgake!
*Igale lapsele rahvariided
Allikas: Töörühmade ettepanekud
HELVE LAASIK
