Palamuse vallavalitsuse korraldatud alushariduse seminarile eelnes õppereis Jõgevamaa sõpruspiirkonda Kaarinasse (Soome). Reis sai teoks aprilli alguses ning sellel osales paarkümmend lasteaiajuhti ja lasteaia õppejuhti kogu Jõgevamaalt. Reisi toetas Jõgevamaa omavalitsuste liit ja selle tegi kaasa ka Tallinna ülikooli Rakvere kolledži lektor Amino Põldaru. Tema võttis ka reisil omandatud kogemuse alushariduse seminaril lühidalt kokku.
Kaarina lasteaedades uuriti eelkõige seda, milliste tugisüsteemide abil aidatakse seal arenguliste erivajadustega lapsi, aga ka teiskeelseid lapsi.
“Kui mõne lapse juures mingit arenguprobleemi märgatakse, hakatakse sellega tegutsema kohe. Selleks piisab lasteaia juhataja otsusest, mingit komisjoni kokku kutsuda pole vaja,” sõnas Amino Põldaru.
Tema sõnul määratletakse Soomes lapse erivajadus pedagoogilise analüüsi, mitte meditsiinilise otsuse põhjal. Õppekava on lasteaias aga kõigi laste puhul ainult raam, oskuste omandamisega ei pingutata liialt üle. Olulisem laste koostöö, protsessides osalemine, hakkama saamine. Laste tulemusi ei võrrelda omavahel, küll aga jälgitakse iga lapse individuaalset arengut.
Igal hommikul püstitatakse päevaks eesmärgid ja õhtul analüüsitakse, milliste tulemusteni jõuti. Õpetajal on lasteaias kaelas komplekt piktogramme. Need aitavad erivajadustega lapsele või ka teiskeelsele lapsele selgeks teha, mis toimub. Teiskeelse lapsega räägitaksegi järjekindlalt soome keeles, kuni ta sellest aru saama ja seda ise rääkima hakkab.
“Soomes ei käi lasteaia kohamaks vanemaile üldjuhul üle jõu, ent kui käib, siis toetatakse neid, et nad saaksid last ikkagi lasteaias pidada. Soomes ollakse seisukohal, et iga euro, mis kulutatakse eelkooliealisele lapsele, toob hiljem seitse eurot tagasi,” ütles Amino Põldaru.
RIINA MÄGI
