Ideevoor andis huvitavaid tulemusi

Jõgevamaa Koostöökoja mullu detsembrist kuni tänavu 15. jaanuarini korraldatud ideevoor andis kokku 54 ideed, mille elluviimiseks küsiti 17,6 miljonit krooni. Kokku saab Jõgevamaa Koostöökoda tänavu jagada 12 miljonit krooni.

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ütles, et ideevoor valmistas tegelikult ette taotlusvooru ehk näitas ära, milliseid ideid on ning kuidas paremaid ja kandvamaid taotlusteks vormistamisel aidata saab.

Kõige rohkem taotlusi laekus Jõgevamaal meetmesse nimega  „Olla, tulla, jääda”  — kokku seitsme miljoni krooni eest. Kõige aktiivsem taotluste esitaja oli Põltsamaa piirkond (Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vallad), sealsed huvitavamad ideed olid seotud mõisahoonete taastamise ja piirkonna üldilme parandamisega. Oli ka tehnikaspordiga seotud ideid.

Huvitavamad ideed Vooremaalt

Aive Tamme hinnangul tulid kõige huvitavamad ideed Vooremaa piirkonnast  — Jõgeva, Tabivere ja Palamuse vallast. „Näha on, et neid mõtteid on mõlgutatud kolm aastat ja oodatud uue vooru avanemist,” märkis ta. Huvitavamatest ideedest nimetas ta slaalominõlva, tuuliku renoveerimist, kus hakkaks tegutsema noortekeskus, ning maakonnale tuntust lisavat sordiaretusmuuseumi.

Peipsi piirkonnast (Torma, Saare, Kasepää, Pala vald ja Mustvee linn) tuli Tamme sõnul kõige rohkem ettevõtlusele suunatud ideid. Oli ka krati seikluspark, aedviljapesuliin ja park, kus võimalik erinevate roosisortidega tutvuda.

Piirkonnad moodustati erinevatel alustel

Eesti Maaelu Arengukava 2007 – 2013 neljanda ehk Leader–meetmega tuleb Eestisse 1,4 miljardit krooni, millele lisandub Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meede „Rannapiirkondade säästev areng“ 402 miljoniga. Tegemist on ühe suurema kodanikualgatusele tugineva liikumisega, kus raha jagamise üle otsustatakse ise.

„See on väga suur raha,” ütles teisipäeval Peipsi ääres sealsete Leader-gruppide tegevusega tutvunud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri hinnangul on aktiivsus Leader-meetme raha kasutamiseks erinevates piirkondades erinev. „Huvitav on jälgida, millised ideed on osutunud elujõulisteks,  jätkusuutlikeks ja tulemuslikeks. Kindlasti on ka neid, mis ei realiseeru nii, nagu me loodame,” ütles Seeder.

Tema sõnul moodustusid piirkonnad Leader-meetme raha kasutamiseks väga erinevatel alustel, kokku on neid neli. Tegevusrühmi on kogu Eesti peale moodustatud 26. Tegemist on vabatahtliku jaotusega, millel pole mingit pistmist riikliku haldusjaotusega. „See on huvitav info nii regionaalministri kui ka nende inimeste jaoks, kes tegelevad haldusterritoriaalsete küsimustega,” ütles ta.

Mis ikkagi on abikõlbulik

Väga palju küsimusi tekitas mõiste abikõlbulik, mida Leader-meetme puhul abikõlbulikuks loetakse. Minister rõhutas, et Leader-meedet ei tohiks kujundada kohaliku omavalitsuse käepikenduseks, eesmärgiks on ikkagi omaalgatuslik seltsieluline tegevus, koostöö kodanike tasemel.

„Loomulikult on selle piiri tõmbamine tinglik ja erinevalt tõlgendatav, sest ka kohalik omavalitsus toetub samuti kogukondlikule elule. On ju kõikide kohaliku elu küsimuste lahendamine kohaliku omavalitsuse ülesanne, omavalitsus on ka riigi esindaja kohapeal,” kinnitas minister.

Tema hinnangul kujuneb tegelik piir ikkagi töö käigus, kui on näha, milliseid taotlusi esitatakse ja milliseid probleeme ette tuleb. Vajadusel saab ministri kinnitusel täpsustada ka õigusakte, et kõik asjadest ühtmoodi aru saaksid.

Omafinantseeringu leidmine aina raskem

Kaasrahastamise probleeme saab lahendada kohaliku omavalitsuse abiga, kuid mitte ainult.

Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse esimees, Jõgeva vallavanem Saima Kalev ütles, et eelnev rahastamine on tõsine probleem ja aina tõsisemaks läheb. „Kõik muutub praegu väga kiiresti, viimase paari kuuga on asjad tunduvalt halvemaks läinud. Mis tuleb, on ettearvamatu. On oht, et kui ei ole võimalust laenu saada, siis ei saagi Leader-meetme raha kasutada. Usun, et riik leiab siis teistsuguseid võimalusi, sest me ei saa Euroliidu rahasid kasutamata jätta,” lisas Kalev.

Saare vallavanema Jüri Morozovi hinnangul võiks riik projekte ka ette rahastada. „Kui väikesed mittetulundusühingud hakkavad projekte tegema, siis peaksid nad kõigepealt laenu võtma, raha ära kulutama ja alles siis saavad selle raha Leader-meetmest tagasi. Siin võikski riik appi tulla ja anda raha ette,” ütles Morozov. Tema sõnul pole tegemist ekstra-otsusega, taolisi asju on varemgi tehtud. „Küsimus on ikka tahtmises. Ma ei taha kuulata nende inimeste juttu, kes räägivad suurtest probleemidest raha kasutamisel ning tagantjärele sissenõudmisel. Eestis ei ole tagantjärele suurt midagi sisse nõutudki, sest üldjuhul on tegemist väikeste projektidega, kus piisab pilgu pealeheitmisest ja on selge, kas asjad on tehtud või ei ole,” märkis Saare vallavanem.

Tema sõnul peaks riik oma rahva suhtes rohkem usaldust üles näitama, positiivne tulemus oleks, et inimesed hakkavad rõõmsamal meelel asju tegema. „Kogu aeg kahtlustatakse kõiki ja kõike. Meie kogemus näitab, et viimasel ajal on bürokraatia üle pea kasvanud. Oleme teinud nõuete täitmiseks palju kulutusi, lõpptulemusena võime aga 50 000 – 60 000 krooni korstnasse kirjutada, sest rahastamisotsust ei tulegi. Väikese valla jaoks on see suur raha,” tõdes Morozov.

Kohtumisel osalesid Tartumaa Arendusseltsi, Jõgevamaa Koostöökoja, Peipsi-Alutaguse Koostöökoja ning Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu esindajad.

*Leader-meetmest toetatakse maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele suunatud projekte.

*Leader-toetuse saamist ei otsusta riik, vaid kohalikul tasandil moodustatud tegevusrühmad.

*Jõgevamaa Koostöökoda ühendab kõik vallad ja Mustvee linna.

*Jõgeva ja Põltsamaa linn on eemale jäänud, sest nendes linnades on üle 4000 elaniku ning nende linnade projekte Leader-meetmest ei rahastata.

*Jõgevamaa Koostöökojal on 76 liiget, sh 11 omavalitsust, 23 ettevõtet, 42 mittetulundusühingut.

*Projekte võivad esitada ka mitteliikmed, kuid liikmetel on koostöökoja asjades kaasarääkimisel suurem sõnaõigus.

*Tänavu jagab Jõgevamaa Koostöökoda välja 12 006 000 krooni.

*Leader-meetmest saab Jõgevamaa 2010. aastani 27 miljonit krooni.

iii

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus