|
|
Kodanikualgatuse korras 1. mail toimunud mõttetalgute vestlusringides välja käidud ideedest on pea neli tuhat kantud ideepanka, viimased sissekanded teevad talgujuhid lähiajal. |
iii
Jõgevamaa talgujuhid tegid kokkuvõtteid esmapäeva pärastlõunal, osales seitse talgujuhti ja kojavanemat.
Mõttetalgute Jõgevamaa koordinaatori Kersti Kurvitsa sõnul oligi talgute üheks ülesandeks tuua inimesed kokku koos rääkima ja ideid ning lahendusi pakkuma. Kolm ette antud teemat läksid sujuvalt n-ö oma teemadeks.
Voore kojavanema Janne Karu hinnangul oleks ilma üldiste ette antud teemadeta olnud väga raske mõttevahetusi alustada.
Töö läheb edasi
Jõgeval püstitasid kõik kohaletulnud oma teema, inimesed oli valmis mõelnud isegi mitu küsimust. Kojavanem Erki Tederi sõnul sai osa teemasid rühmitatud ja esimeses ringis tekkis kuus ning teises viis teemat.
Aare Kirna eestvedamisel tegeldakse inimeste kiitmiseks mõeldud kohaliku tänupanga loomisega. Selle teemaga tuleb korraldada eraldi mikromõttetalgud, mille organiseerimisega juba väike rühm ka tegeleb. Algul mõeldi, et kui vähegi võimalik, võiks kasutada Õnnepanka. Kuna see aga valmib kõige varem sügisel ning ka selle funktsionaalsus pole veel täpselt teada, tuleks vahepeal mõelda, kuidas kohapeal organiseeruda. Kui asjast huvitatuid jagub, on lootust, et sünnib ka midagi tegelikku.
Voore talgujuhi Jüri Morozovi sõnu plaanivad nemad samuti mõne aja pärast uuesti kokku tulla. “Tekib tuumik, kes käivad koos ja arutavad asju,” kinnitas ta.
Mustvee kojavanem Aive Tamm kinnitas, et nemad saavad uuesti kokku 13. juunil. 12. mail tegid kohalikud pensionärid veel linnas koristustalgud. Tamm loodab, et 13. juunil saavad osaleda ka kõigi viie kiriku esindajad ning koostöö kirikute vahel saab reaalsuseks. “Kasvõi korra nädalas, näiteks kindlal päeval paar tundi võiksid kirikud külalistele lahti olla, samuti võiks koostada kirikute kohta ühe infovoldiku või brošüüri,” ütles ta.
Siimusti kojavanem Liivi Lomp ütles, et kuna Siimusti Keraamika saatus puudutab paljuski kogu alevit, tahtsid inimesed teada, kuidas ettevõtet saaks aidata. 28. mail lähevad talgulised keraamikatehasesse ja kutsuvad sinna ka Jõgeva valla esindajad ning korraldavad ühe suure ühisarutelu.
Inimesed võtsid endale kohustusi
Ka paljudes teistes mõttekodades toodi Kersti Kurvitsa sõnul välja, et tuleks korraldada kohalikke turupäevi, kus talunikud saavad oma kaupa müüa. Selle koha pealt saaks abi Euroopa Liidust. Kui vaadata vastavat eurodirektiivi, siis sellega võrreldes on nii Eesti toiduseaduse kui ka meie üldised tervisekaitsenõuded põhjendamatult karmid. Kohalikku põllumeest tuleks julgustada hoopis meie kohalike bürokraatide vastu Brüsselist kaitset küsima.
Voore talgujuht Jüri Morozov ütles, et ideedest meil puudus ei ole. Juba valdade arengukavades on tuhandeid ideid, mida ei olda kahjuks võimelised ellu viima.
“Me teame, et on tohutult palju probleeme, aga kui me üksikisikuna midagi ette ei võta, siis ideed ei realiseeru,” tõdes Morozov.
Nii Tabiveres kui ka Pajusis võtsid inimesed väljakäidud ideede teoks tegemiseks endale konkreetseid kohustusi. Pajusi kojavanem Aili Soolepp tunnistas aga, et lõpmatuseni ei saa kõiki asju ühiskondlikus korras teha. “Mis on lubatud teha, see tuleb ära teha. Meie arutasime just neid asju, mida me ei suuda teha.”
Jüri Morozovi hinnangul suudame küll probleeme kirjeldada ja öelda, kelle ülesanne oleks need asjad lahendada. “Sealt edasi ei nihku midagi kuhugi,” tõdes ta. Tema sõnul on erainitsiatiiv takistatud ja inimene pole motiveeritud oma ideed realiseerima.
Pala mõttekojas lubasid kohalikud mehed hakata teid parandama. See tõestab nii kohalikule omavalitsusele kui ka teistele inimestele, et on võimalik hakkama saada, kui inimesed ise teha tahavad.
Aili Soolepa sõnul ilmnes talgujuttude käigus, et kui riik vaevab end haldusreformiga ega saa edasi ega tagasi, siis võiks tulla ja küsida inimeste käest, kuidas elu korraldada. Jüri Morozovi hinnangul püütakse pigem tähelepanu, sellepärast dramatiseeritakse asju üle ja reformist õieti huvitatud ei oldagi. “Inimesed võtavad asju palju pragmaatilisemalt,” kinnitas ta.
“Meil räägitakse ettevõtluse toetamisest ja mida kõike veel, aga tegelikkuses töötab kõik selle vastu, et inimene oma käte ja peaga hakkama saaks — alates sokikudumisest,” lisas ta.
Kuremaa kojavanema Janar Hannolaineni sõnul ei segunenud vanemad ja nooremad inimesed omavahel ning noortel oli seetõttu oma vestlusring ja vanematel oma.
Tabivere kojavanem Laili Aunap ütles, et kahjuks ei suutnud nad välja mõelda sobivat lahendust, et jääks alles Maarja postipunkt.
“Kahjuks ei sobinud postipunkti praegusele töötajale variant, et asutuse funktsioon läheb üle raamatukogule, poele või mõnele mittetulundusühingule ja ta hakkab tööle nende ruumides. Samal kujul aga postipunkt edasi eksisteerida ei saa,” lisas ta.
Aive Tamme hinnangul oli väga positiivne, et Mustvee mõttetalgutel osalesid ka kaugemalt tulnud inimesed, kes nägid mõnda asja hoopis teistmoodi.
Kersti Kurvitsa sõnul olid Põltsamaa mõttetalgud väga põhjalikult ette valmistatud. Väga palju toodi välja konkreetseid probleeme ja ideesid.
Mõttetalgutel osales 1. mail üle 11 000 inimese
Harjumaal 1963
Tallinnas 1742
Hiiumaal 245
Ida-Virumaal 492
Jõgevamaal 378
Järvamaal 272
Läänemaal 600
Lääne-Virumaal 687
Põlvamaal 415
Pärnumaal 864
Raplamaal 336
Saaremaal 382
Valgamaal 434
Tartumaal 1050
Viljandimaal 382
Võrumaal 359 inimest
Omaalgatuslikel talgutel oli 1264 inimest üle Eesti
Mõttetalgute elluviimisega tegeles 157 vabatahtliku toimkonnaliiget, 531 kojavanemat ja üle 400 talgujuhi.
Allikas: Teeme Ära! Minu Eesti interneti kodulehekülg
Mõttetalgutel välja pakutud ideid
*Ma ei luba ära teha, aga olen nõus omavalitsusele ideed meelde tuletama ja edasi arendama, kuidas Voore ökopaisjärvele kujundada kontserdilava;
*Kutsun kokku erinevate huvirühmade eestvedajad, et koos luua huviklubi. Aitan huviklubide esindajatel korraldada MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse kohvikus kord kuus huvipakkuvaid üritusi;
*Uurida asjaolusid, mis võimaldaks Mustvee motelli teemat edasi arendada. Et Jõhvi-Tartu maanteel motelle napib, võib motellist asja saada. Oleks ka autojuhtidel turvalisem öö mööda saata, pesta ja keha kinnitada;
*Tunda rõõmu elust maal, kus on seni veel säilinud seltsielu ja talgute korras töö tegemine;
*Peame uuesti hakkama tegelema tööharjumuste kasvatamisega lastel ja noortel;
*Oleks vaja soodustusi noortele, kes otsustavad rajada oma kodu maale;
*Prügi koristamine koos Kurista külaseltsiga, prügivedu koos vallaga.
Allikas: Teeme Ära! Minu Eesti Jõgevamaa kokkuvõtted
iii
HELVE LAASIK
