Lühidalt väljendudes näitavad lõputööd seda, et tühja peaga sellest koolist ei lahkuta. Ning päris korralikud n-ö käsitööoskused saadakse ka kaasa.
Asja kaks tahku sai meelega just sellises järjekorras välja öeldud, sest esimesena torkavad lõputööde puhul tõepoolest silma head ja nii noorte autorite kohta isegi üllatavalt küpsed ideed. Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja ongi seda meelt, et hea taiese aluseks on väärt idee.
“Võib ju muidugi ka lihtsalt dekoratiivseid ilupilte teha, aga kas sellel on tänapäeval enam mõtet?” küsis Ethel Hakkaja. “Samas tuleb lastekunstikoolis õpilastele ikka ka korralik joonistamis- ja maalimisoskus anda, sest kõrgema astme kunstikoolides sellistele asjadele enam rahapuuduse tõttu suurt tähelepanu ei pöörata. Ent kuigi tänapäeval saab kunsti teha ka arvuti abil ja ilma akadeemilisi oskusi omamata, on see, kel joonistamises ja maalimises tugev põhi all, edaspidi oma valikutes siiski tunduvalt vabam.”
Üks lõpetajatest ? Lea Maisväli (15) ? ongi oma töö pühendanud headele ideedele. Suuremõõtmelisel gua??maalil “Mõtteidud” kujutab ta rohekat karva universumiavaruses hõljuvaid mõtteseemneid, millest mõned on hakanud idusid ajama. Õigupoolest meenutavad idud küll pigem värvilisi mikroplahvatusi. Aga võib-olla ongi see kujund täpsem? Viis idu tähendavad autori sõnul viit taseme-, kursuse- ja lõputööd, mis kunstikoolis veedetud aastate jooksul teha on tulnud.
“Lea ongi meid alati üllatanud oma kursusetööde ideedega: need on olnud väga originaalsed,” ütles Ethel Hakkaja.
Maigi Omleri (14) hiigelmõõtmetes (244 x 122 cm) gua??maali “Madin”, millel kujutatud ahvatlevaid värskeid marju-puuvilju, võib esmapilgul pidada Malle Leisi stiilis dekoratiivtaieseks, ent kui seda lähemalt uurida, tekib küsimus, miks on värviliste viljade vahel mingid hallid moodustised. Vastuse annab autori kaaskiri.
Selgub, et värviliste puuviljade all pidas Maigi silmas värvikaid isiksusi, kes julgevad teistest erineda, hallide kerade all aga n-ö halli massi esindajaid, kes ei julge ise teistest erineda ning sooviksid ka neid, kes seda julgevad, enda juurde hallusse kiskuda.
“Et kaitsta oma hallust, hall mass ründab. Värviliste tegelaste seas tekib paanika. Osa neist ei suuda otsustada, kuhupoole minna ja seepärast tõmblevad nad täiesti valele poole. Enamik värvilistest õnneks taipab, et pääseteeks on viinamarjakobar ? võti vabadusse, helesinisusse,” kirjutab autor.
Sisukas, hästi maalitud ja julges formaadis taies, võib kokkuvõtteks öelda.
Enda kätes?
Sama kehtib Kersti Pedaniku (15) gua??maali “Juhuse mäng iseendaga” kohta. Maali kontseptsiooni aluseks on käibefraas, et saatus on igaühe enda kätes. Keskseks motiiviks ongi taiesel kaks kätt, ent need pole seal selleks, et nimetatud fraasi tõesust üheselt kinnitada. Pigem usub autor, et inimese püüdu ise oma saatust juhtida sekkuvad nii teised inimesed kui ka juhus, kes/mis meiega tükati omatahtsi mängida tahavad. Selliseid mänge sümboliseerivad taiesele kleebitud ehtsad mängukaardid.
Juhus sekkus juhtumisi ka Kersti lõputöö sünniprotsessi: maalimisruumi lagi tilkus nimelt läbi ning taiesele siginesid planeerimatud veenired. Ülemaalimise asemel autor aga hoopis võimendas neid. Nii tuleks Kersti arvates talitada ka elus: õppida tundma juhuse rolli ning püüda seda arvesse võttes oma saatust ikkagi ise juhtida.
Minni Kaju (17) juurdleb oma segatehnikas taieses näilisuse ja tegelikkuse vahekorra üle. Töö pealkirjaks ongi “Näilisus ja tegelikkus” ning see koosneb kahest osast: foto järgi gua?itehnikas maalitud autoportreest ning fotode ja tekstidega täidetud peeglist. Autoportree on autori enda hinnangul sürreaalne, liialdatud ja lihtsustatud vormiga, rõhudes välisele näivusele, peeglile kirjutatud tekstid väljendavad aga autori tegeliku mina mõtteid ja tundeid.
Igavikuline ja tänapäevane
Kursuse ainus meessoo esindaja Priit Aru (15) on kogu õpinguteaja ilmutanud märkimisväärset huvi loomade kujutamise vastu. Kui mullusel kursusetööl tegutsesid tal metssead, siis kolmest värvipliiatsijoonistusest koosneval lõputööl võib näha metskitsi (töö pealkirjaks ongi metskitse kui liigi ladinakeelne nimetus Capreolus Capreolus). Teatud minimalistlikkus ja lakoonilisus tuleneb juba sellest, et kitsi on kujutatud talvemaastiku taustal. Ethel Hakkaja sõnul hoidis ka juhendaja Viive Väljaots Priitu natuke tagasi, et ta oma pilte liiga “täis” ja liiga kirjuks ei joonistaks: minimalismil on ju oma võlu. Ning joonistada oskab Priit tõepoolest hästi.
Kui enamik lõputöid kõneleb n-ö igavikulistest asjadest, siis Anu Alliku (15) “Moodne maailm” (15) on ajendatud millestki sootuks tänapäevasemast ? arvutimängust nimega “Quake III Arena”. Sellest sõjakast mängust laenatud sümbolid on võtnud Anu tööl küll üsna rahumeelse vormi. Ning kogu kolmest kardinatega aknast koosnev taies meenutab tinglikult kolmeosalist altarimaali. Arvutimängust pärit sümbolid on leidnud sealjuures ka väga nutika tehnilise teostuse.
“Minu pildid on segu minevikust ja tänapäevast. Moodne elu ongi selline,” arvab Anu.
Anu lõputöö juhendajaks oli, nagu Priit Arulgi, õpetaja Viive Väljaots, Kersti Pedaniku ja Maigi Omleri tööd valmisid Kaire Nurga, Minni Kaju oma Anna Mägi ja Lea Maisvälja oma Ethel Hakkaja juhendamisel. Juhendajal on nii noorte taidurite tööde valmimisel mõistagi päris suur roll, ent ideed olid tõepoolest nende endi omad.
Kuue lõpetaja parimat ideed sai, tõsi küll, näha ainult ühel varahommikul Põltsamaa kesklinnas. Esimese lennu algatust järgides pani teine lend nimelt ühel aprilliööl toime kunstiaktsiooni, mille käigus märgistati punase värviga ära ohtlike tänavaaukude ääred. Et auklikke tänavaid kohe järgmisel päeval lappima hakati, polnud, nagu hiljem selgus, noorte aktsiooni tagajärg: vastavad masinad olla linnavalitsus juba kaks kuud enne seda ära tellinud. Ent uhkelt kukkus aktsioon välja sellele vaatamata. Ning tekitas linnas omajagu elevust.
RIINA MÄGI
