Muudatus on sisse viidud kalapüügiseaduse muudatusega. 1. septembrist võtab põllumajandusministeerium järk-järgult üle kutselise kalapüügi korraldamise, seetõttu muutub ka kalapüügilubade väljastamise süsteem.
2006. aasta 1. jaanuarist hakkab keskkonnaministeeriumi asemel ka kalalaevastiku registri pidamise, statistika ja kvootidega tegelema põllumajandusministeerium.
Keskkonnaministeeriumi vastutusalasse jääb kalaressursi uurimine, sellega seotud teadusuuringute läbiviimine ja vajadusel püügipiirangute kehtestamine ning harrastuspüügi korraldamine. Seni andsid soovijaile kutselise kalapüügi lube välja keskkonnaosakonna ametnikud igas maakonnakeskuses.
Ajavad asju ühes kohas
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk ütles, et kalurite jaoks teeb see elu lihtsamaks. ?Meil on nelja maakonna püügilubadega püüdjaid, nüüd saavad nad oma paberid kõik ühes kohas korda ajada,? kinnitas Pirk.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja asetäitja Merje Frey sõnul hakkab põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond juba 1. septembrist kutselistelt kaluritelt vastu võtma taotlusi järgmise aasta kalapüügiks. Seda hakkab tegema kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo, mille üksused saavad olema kuues erinevas paigas üle Eesti: Jõgeval, Viljandis, Pärnus, Tallinna külje all asuvas Laagri alevikus, Saaremaal ja Hiiumaal. Jõgeva büroo korraldada jääb kutseline kalapüük Peipsi järves ja väikejärvedel Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ning Ida-Virumaal.
Eraldi väljasõidupäevad
Maakondades, kus statsionaarset keskust pole, hakkavad kalandusspetsialistid kalureid vastu võtma põllumajandusministeeriumi haldusalas olevates PRIA või maaparandusbüroo keskustes. Jõgeva büroo spetsialistid peaksid Ida-Virumaal Jõhvis ja Tartus ning Põlvas kalureid vastu võtma kaks korda kuus.
Jõgeva keskuses hakkab 1. septembrist tööle üks inimene, kes on veel ametisse nimetamata.
Jõgeva büroo asub Ravila tänav 10, maaparandusbürooga ühes majas. Esialgu saab büroo käsutusse infokeskuse tuba esimesel korrusel. Hiljem remonditakse eraldi ruumid, kuhu tulevikus tehakse ka eraldi sissepääs.
HELVE LAASIK
