Abilinnapea Aare Olgo sõnul on esialgne plaan ehitada bussijaam kahasse kütusefirmaga Olerex, kes omab praeguse bussipeatusega külgnevat kinnistut ja kelle maale pidi rajatama just jaamahoone, tänaseks kahetsusväärselt soikunud. Paralleelselt on käivitunud läbirääkimised Jõgevamaad teenindava Atko Grupiga, selgitamaks, kas kõnealusesse piirkonda bussijaam koos kõige tema juurde kuuluvaga juhul, kui Olerexi maad kasutada ei saa, üldse ära mahuks.
?Bussijaam tuleb,? kinnitab Olgo, kuid mingeid tähtaegu välja käima ei soostu.
Maavalitsuse fuajees on salabussijaam
Samal ajal tegutseb Jõgeva Maavalitsuse fuajees omamoodi bussijaam. On mugavad pingid, 20 000 krooni maksma läinud elektrooniline tabloo, mis näitab aegamööda kõiki Jõgevalt väljuvaid busse varahommikust hilisõhtuni ühes katkematus jorus ja kogu selle ära vaatamiseks kulub hea hulk aega. On isegi tütarlaps klaasi taga, kes kindlasti jagab vajalikku infot sellegi kohta, et nurga taga on unikaalne WC-võimalus. Kõik on, pole ainult reisijaid, sest nemad on reaalses bussipeatuses.
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus on Heldur Lääne juhtimisel tegutsenud eelmise aasta sügisest. Tema väitel tuli MTÜ-l alustada nullist, polnud infobaasigi, sest eelmine bussikeskus, kes oli äriühing, võttis kogu info kaasa.
Praeguseks on Läänel inventuur tehtud ja selgunud, et 25% peatustest on veel tähistamata. Vallakeskustesse on ta juba info üles jõudnud panna. Augustis läheb Heldur Lääne Omavalitsuste Liidu ette tehtust aru andma. Ühe omavalitsuse, Jõgeva linnavalitsusega, puudub MTÜ-l seni aga igasugune koostöö.
Linnapea Viktor Svjatõsev ja abilinnapea Aare Olgo imestavad, et MTÜ nende omavalitsuses oma kohuseid täita ei taha. ?Nende töölepingus ju seisavad töökohustused kirjas,? kinnitab Olgo. Kumbki pea ei mõista, miks Ühistranspordikeskus Jõgeva linnavalitsuse haldusalal ehk siis praeguses bussipeatuses õigeid plaane välja ei pane. Samuti ei keela nad kellelgi uut WC-d, mis ju rohkem maakonna inimestele, kes Jõgeval ühelt bussilt teisele istuvad, kui linnaelanikele, mõeldud on, reklaamimast.
Ka ise lühikest aega Jõgeva linnapea olnud Heldur Lääne peab praegust olukorda maavalitsuse fuajees varuvariandiks kriisi jaoks.
Bussiinfo ülespanek on vedaja probleemLääne organiseerib bussiliiklust kabinetist. ?Kogu organisatsiooni jaoks on oluline logistika ja süsteem üles ehitada,? räägib ta innustunult, ?Jõgeva linn on alles proovikivi, sellised tablood on selle aasta jooksul kavas veel üles panna ka Põltsamaale ja Mustveesse.?
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus armastab elektroonset juhtimist, kuid kahjuks nende endi kodulehekülge veel Internetist ei leia. Ka sellist lihtsat asja, et sõiduplaanid linnadesse oleks vaja koostada ikka klassikaliselt, maanteede kaupa, tuleb neile meelde tuletada.
?Kõik muutub kiiresti, inimeste liikumiskoridorid muutuvad. Väga võimalik, et väikeste koolide kadumisega tekivad uued olukorrad,? räägib Lääne. Kaugliinid on tema sõnul suveräänsed ja tekitavad seetõttu peavalu. ?Lepinguliselt on bussiinfo ülespanek vedaja enda kohustus ja probleem. Igal pool reklaamivad kõik firmad oma kaupa, miks bussiliikluse kohta pole reklaami, et sõitke meiega??
Tundub, et räägime täiesti erinevatest asjadest. Ei sõida ju Jõgeval ainult Jõgeva inimesed ja Põltsamaal Põltsamaa inimesed. Ikka ületatakse sõites ka maakonnapiire ? selleks ju bussid ongi.
Heldur Lääne ise bussiga ei sõida. ?Kui ma sõidaksin bussiga, ma ei saakski oma tööd teha,? vastab ta ja leiab meil huvide konflikti olevat.
Peale AS Marsruudi ei taha Vooremaaga Jõgeva bussijaamast rääkida ka Olerexi ja Atko esindajad. Võib ka olla, et neil on lihtsalt palav. Kuni jätkub reisijaid ja bussijuhte, läheb elu maanteedel ja bussipeatustes aga omasoodu edasi. See on sama kindel kui see, et valimised on tulemas ja Jõgeva bussijaama valmimisele kaasaaitamine teeks au igale erakonnale.
JAANIKA KRESSA
