Huvialaringides areneb ja avardub laste maailm. Tekivad harjumused, talentidel avaldub anne, suurenevad eneseteostusvõimalused jne. Spordiringis teevad esimesed treeningud tulevased olümpiavõitjad, muusikakoolis Mozartid ning kunsti- ja käsitööringis tulevased Leonardo Da Vincid. Peamine eesmärk on aga protsessis endas, lapse pidevas arengus.
Ringiraha on pearahana mõeldud igale lapsele, selle eesmärk on vähendada lapsevanemate kulutusi ning suunata lisavahendeid huvihariduse valdkonda. Pikas perspektiivis suurendab see samm huvitegevuses osalevate laste arvu. Hetkeseisuga on Eestis veidi üle 200 000 lapse vanuses 6-19 aastat. Nendest tegeleb huviharidusega vaid alla poole, mille üle väga rõõmu tunda ei saa. Põhjusi on mitmeid, kuid nii mõnigi laps jääb huviringist eemale rahapuudusel.
Kõnealuse programmi keskmes on laps, kuid kogu masinavärgi rakendamiseks tulevad mängu ka lapsevanem, kohalik omavalitsus ja huvialaring.
Oluline on teada, et ringiraha on mõeldud aastase pearahana kõikidele lastele, kes käivad ükskõik millises huvikoolis, spordiklubis või ringis, sõltumata sellest, kellele see kool või ring kuulub ja kas see on tasuline või tasuta.
Riik rahastab kohalikke omavalitsusi läbi tasandusfondi sihtotstarbeliselt. Omavalitsus suunab raha omakorda vastavale huvialaringile. Tähtis on aga see, et huvialaring oleks vastavas kohalikus omavalitsuses registreeritud. Kui omavalitsus katab huvihariduse kulud oma eelarvest ning puudub lapsevanema osalustasu, suunatakse omavalitsustele raha vastavalt ringides osalevate laste arvule. Seda saab kasutada huviringide juhendajatele palga maksmiseks või õppevahendite soetamiseks.
Mida peab tegema lapsevanem, et tema kulutused lapse huviharidusele kompenseeritaks?
Selleks, et riik huviringide eest makstud raha lapsevanemale kompenseeriks, peab lapsevanem tegema taotluse oma elukohajärgsele omavalitsusele. Taotlusel peab olema märgitud summa, mille lapsevanem aastas ringitöö eest on tasunud.
Avaldusele, mille vormi ja tingimused kinnitab kohalik volikogu, tuleb kanda lapse nimi, andmed ning ringi nimi. Seepeale suunab omavalitsus raha otse huviringile konkreetse lapse osalustasu katmise hüvitamiseks. Kui näiteks laps käib kahes ringis, mille eest vanemad maksavad kokku kuni 2000 krooni, on vanemad edaspidi sellest maksust täielikult vabastatud.
Kui aga üks ring tegutseb teises omavalitsuses, saab lapsevanem ringiraha kasutada ka seal. Omavalitsused arveldavad omavahel ise.
Loodan, et mõne aja pärast saame tõdeda ka seda, et huvitegevuses osalevate laste arv on märgatavalt tõusnud.
Lauri Luik,
Riigikogu liige, Reformierakond