Uue Jõgeva valla eelarvestrateegia 2018‒2022 avalik arutelu algas teisipäeval kella ühe paiku vallavalitsuse majas. Kohal viibinud kümmekonnast inimesest moodustasid valdava enamuse vallavalitsuse töötajad, ametnikud ja volikogu komisjonide liikmed, kes eelarvestrateegia koostamisega otseselt seotud olid. Jättes kõrvale ajakirjaniku, oli ainsaks külaliseks opositsiooni esindaja Terje Rudissaar.
Vähe osavõtjaid avalikul arutelul ei üllata. Teade selle toimumise kohta levis 1. novembrist Jõgeva valla kodulehel ja valla Facebooki lehel, kuid mujal selle kohta infot polnud. Ka volikogu ja komisjonide liikmed said arutelu toimumise kohta e-kirja alles esmaspäeva õhtupoolikul veidi pärast kella viit.
Valminud eelarvestrateegiat tutvustas n-ö oma inimestele Jõgeva vallavalitsuse finantsjuht Kaja Ferschel-Pärn. Omavalitsuse põhilise tuluallika, tulumaksu osa 2018. aasta põhitegevuse kogutuludest on 48,3 protsenti. Tulumaksu osatähtsus aastatel 2018-2022 kasvab mõõdukas tempos ja moodustab 2022. aastal 50,2 protsenti põhitegevuse tuludest. Eelarvestrateegias on kavandatud tulumaksu laekumise tõusuks 2019. aastal 4,4 ja järgnevatel aastatel 5 protsenti.
Kavandatud on maa maksumäärade muutmine haritaval ja looduslikul rohumaal 1,8 protsenti ning metsa-, muu- ja õuemaal 2,5 protsenti maa maksustamise hinnast. Alates 2013. aastast on vabastatud maamaksust kodualune maa ja see on kompenseeritud tulumaksumäära tõstmisega 0,17 protsendi võrra. Maamaksu laekumine on kavandatud muutumatuna mahus 500 000 eurot ja selle osatähtsus põhitegevuse tuludest on 2,3-2,6 protsenti.
Põhitegevuse tulude kasv neli protsenti
Tasandusfond on riigilt saadav toetus omavalitsuse tulude tasandamiseks, mida arvestatakse valemi järgi. Selle osa Jõgeva valla põhitegevuse tuludest on 9,8-10,6 protsenti.
Põhitegevuse tulude kasv aastas on 4 protsenti, mis aastaks 2022 suureneb 16 protsendi võrra, umbes 21 milj euroni.
Põhitegevuse kulud ‒ antavad toetused, personali-, majandamis- ja muud kulud ‒ on planeeritud kasvama. Toetused kasvavad 2019. aastal ligi 15 protsenti ning järgnevatel aastatel olulisi muudatusi ei kavandata. Personalikulude kasvuks 2019. aastal on kavandatud ligi 5,7 ning järgnevatel aastatel 5 protsenti. Majandamiskulude tõusu on ette nähtud 2019. aastal 5,9 ning järgnevatel aastatel 5 protsenti. Muude kulude all on kajastatud reservfond ja stabiliseerimisreserv.
Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja kulude vahe peaks aruandeaasta lõpu seisuga olema null või positiivne. Eelarvestrateegia perioodil ületavad tulud kulusid küll igal aastal ja positiivne põhitegevuse tulem on saavutatav vaid kulude kokkuhoiuga.
Põhitegevuse kulusid vähendavate meetmetena võiks arutuse alla tulla valla hallatavate asutuste reorganiseerimine, struktuuride optimeerimine, vallavara maksimaalne kasutamine, valla võetud kohustuste, mis ei ole seadusega pandud, vähendamine, varaga seotud kulude alandamine varade vähendamise kaudu, kulude optimeerimine ja ühishangete läbiviimine. Põhitegevuse tulem peaks katma võetud laenukohutuste tasumise ja peaks jääma vahendeid investeeringute tegemiseks. Kavandataval eelarveperioodil seda tendentsi ei ole.
Tunti puudust analüüsist
Eelarvestrateegia kohta oli küsimusi ainult Jõgeva vallavolikogu esimehel Raivo Meitusel ning opositsiooni esindajal Terje Rudissaarel.
Rudissaar tundis puudust valla majandusliku olukorra analüüsist, ta küll möönis Eesti majandusolukorra kirjelduse olemasolu dokumendis. Ta oleks tahtnud näha dokumendis tunduvalt täpsemat kulude ja tulude planeerimist, mis eelarvestrateegia koostajate väitel ei ole seda sorti dokumendi eesmärk ja lahendatakse aastaeelarvetega.
Omaette aruteluteemaks kujunes vajadus seletada dokumendis tabelid lahti nii, et sellest saaks aru ka tavainimene. Eelarvekomisjoni esimees seda siiski vajalikuks ei pidanud.
Ka tekitas segadust, milliste kulude all kirjeldatakse konkreetseid tegevuskulusid – kas koolide remont on majanduskulu või hariduskulu ning kas valla palgakulu kasv hõlmab ka lasteaednike palga kasvu.
Terje Rudissaar küsimusele valla majanduskulude kasvu kohta vastas eelarvekomisjoni esimees Peep Põdder: „Majanduskulude kokkuhoiuvõimaluste otsimine ei ole eelarvestrateegia küsimus. Kuna meie hallatava vara ja süsteemide olukord pole selline, millega rahul olla. Pigem on oluline fikseerida, kui palju oleme suutelised juurde panema oma koolide, lasteaedade, sotsiaalmajade olukorra parandamiseks.“
„Täna on eelarvestrateegia investeeringute peatükis esindatud ainult osad objektid neist, mis ühinemislepingu lisas kirjas,“ märkis Rudissaar. „Ja kõigi nendegi kohta pole investeeringunumbreid märgitud.“
„Ühinemislepingu lisas on kirjas, et investeeringud, mis on kavandatud teha toetuste abil, viiakse ellu siis, kui toetus avaneb. Seetõttu ei ole meil kirjas neid, mille toetusmeetmed pole avanenud,“ vastas Kaja Ferschel-Pärn.
Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus möönis, et see on tõepoolest teema. „Praegu on veel ettepanekute aeg ja Reformierakonna fraktsioon koguneb kolmapäeval seda arutama. Ehk mõni asi siiski lisatakse veel eelarvestrateegiasse. Eelarvestrateegia saab muidugi arvestada ainult nende objektidega, milleks on reaalselt vahendid olemas. Praegu on volikogu eestseisus algatanud ühinemislepingu arutamise nii objektide kui ka tähtaegade osas ja detsembrikuu volikokku tuleb kantselei eelnõu, et täpsustada objekte ning tegevusi. Eestseisus, kus on esindatud kõik fraktsioonid ja vallavalitsuse kõik ametnikud, arutab seda. Rahanumber ilmselt ei võimalda siiski kõike teha,“ nentis ta.
ANDRA KIRNA
