Staadioniehituse alla jääv kooliaed rajati pärast Aia tänava kooli valmimist, mida laiendati korduvalt. Istikuid osteti aastatega Luua puukoolist, kus häid nõuandeid andis Alfred Ilves, nii kogunes kooliaeda 78 liiki puid-põõsaid. Lilled muretseti Ferdinand Laaseri kaudu Kurista roosiaiast.
Keskkooli ümbruse haljasalade rajamisel näitasid head tahet ja tuge direktorid Eduard Trull ja Vello Namm. Tänu bioloogiaõpetajate Liidia Kaitsmaa ja Hilja Mällo eestvedamisele kujunes liigirikas kooliaed üheks ilusamaks teiste seas, mida tunnustati ja käidi vaatamas. Pargipuude istutajatest tuleb esile tõsta peale nimetatute veel õpetajatest Martin Vipperit ja Valdeko Vadit.
Oluline on last suunata loodushoiule
Kas tõesti enam ei vaja kaks gümnaasiumi oma õueõppe kohta, kus teha loodusvaatlusi, õppida lilli, puid, põõsaid, linde ja putukaid, kus õpilased saaksid aiatöö vilumusi, õpiksid oma käega rajama peenraid ja kasvatama taimi, saaksid töö vilumusi ja arendaksid ilumeelt? Aed pakub ju esteetilist naudingut, ergastades meie meeli värvuste, lõhnadega ja helidega õitsvate lillede, põõsaste, laululindude ning liblikate näol.
Oluline on linnastunud last suunata loodushoiule ja selle kaudu õpetada keskkonnaeetikat. Eeskujuks võiks võtta erametsakeskuse nõustaja Vahur Seppa, kes keeldus pargipuude raiest Jõgeva linnas, sest kas tõesti ei ole staadionile paremat kohta! Raiuda täies elujõus puid õpilaste ja õpetajate istutatud pargis ning kooliaias käib eetiliste põhimõtete vastu.
Õpilased ei soovinud aias töötada
Kui viis aastat tagasi hakati rääkima staadioni laiendamisest kooliaia arvel ja küsitlusest selgus, et enamik õpilasi ei soovi aias tööd teha, kujunes see avalikuks lillerikkaks haljasalaks.
2000. aasta suvel korraldas Viktor Nõmm noorukitele töölaagri “Energia üksnes heategudeks”. Laagrilised korrastasid suures osas endist kooliaeda.
Linnaaednik Taivo Paeveer skitseeris tiigi juurde väikese jaapani aia nurga, et prahti täis loobitud veesilmast saaks taas kena koht. Pakuti välja hea idee rajada kooliaeda vabaõhulava ja avalik puhkekoht. Unistusteks need jäidki.
Aia põhjaservas kasvasid ilusad villohakad ja nende juurtel kasvas haruldane punase raamatu liik ohakasoomukas, mis hävis liigmadala niitmise tõttu. Samuti leidus mitmes kohas looduskaitsealust käpalist: laialehist neiuvaipa; sel aastal ei olnud enam neil jaksu uusi võrseid välja ajada.
Nahkhiirte seireraja üks loenduspunktidest jääb järgmisest aastast staadioniaia taha. Tiik täidetakse ja kunagine lilleaed tasandatakse. Esialgu jääb lagedat ala kaunistama arukaskede rühm, millest idapoolne omapärase rõhtsa oksaga puu siiski eemaldatakse. Kahju, et sibul- ja püsililled ning noored puud ja põõsad hävivad, neid saaks kasutada mujal haljastuses.
Ohverdatud puude-põõsaste väärtus 5 miljonit
Olemasolev roheala Jõgeval ei maksa midagi. Ka raamatupidamise süsteem on selline, et ostetud ja istutatud puult kiputakse amortisatsiooni arvutama.
“Staadioni rajamisele jääb ette 52 väärtuslikumat puud ja alt tublisti kuivanud okstega kuusehekk,” kirjutas 16. juuni Vooremaa.
Ülejäänud oleks nagu väärtusetu võsa, kuhu kuuluvad ka kõik hekid ja põõsad. Pealinnas peab arendaja maksma kinni haljastuse taastamistasu, mis koosneb mulla, muru, lillede, põõsaste ja puude maksumusest; see raha läheb sihtotstarbeliselt uute haljasalade rajamiseks.
Staadioni laienduse alla jäävad poolsada väärtuslikku pargipuud, põõsastest 4 sirelit (neist üks sordisirel), 2 mariõunapuud, 2 karvast viirpuud, haralise ploomipuu punaseviljaline vorm.
Liigirikkas kooliaias hävib lindude väärtuslik pesapaik ? 86 meetri pikkune ja 4 meetri laiune hekk põisenelast, lumimarjast ja väikesest läätspuust ning õpetajate kollektiivi poolt istutatud kuusehekk 67 puust, rääkimata väärtuslikest Pollist toodud pirnipuudest, Luualt ostetud toompihlakatest, viirpuudest, lumepallist, kikkapuudest, tatari kuslapuudest, hobukastanitest, villasest lodjapuust jt, aga ka 23 meetri pikkusest tuhkpuuhekist ning paljudest sibul- (nartsissid, kobarhüatsindid jt) ja püsililledest (päevaliiliad, iirised, kuldvitsad, floksid, bergeeniad, kitsekakrad, päevakübarad, siberi võhumõõk jt), mis hävivad tööde käigus.
Et staadioni kõrvale rajatakse ka parkimisplatsid, siis suures osas hävib linnurikas lepik, kus kasvab väärtuslikke puid-põõsaid järgmiselt: 142 hall-leppa, 139 toomingat, 13 jalakat, 10 pihlakat, seitse vahtrat ja kaks saart; kokku üle viiesaja puu.
Seoses staadioni ehitamisega on otsustatud ohverdada planeeringualal üle kaheksasaja puu ja põõsa, mille rahaline väärtus oleks suurusjärgus vähemalt viis miljonit krooni, peale selle hekid, lilled, muru ja muld. Taastamistasu summast arvatakse maha rajatava haljastuse hind.
Ka see metsasalu on Jõgeva linna jaoks normaalse hooldamise puhul väärtuslik põldude keskele rajatud roheline ala, kus pesitsesid laululinnud, sealhulgas ööbikud ja rästad. Samas oli see vareslaste ööbimispaik ja puistu kadumisega suureneb lindude koormus kesklinna haljasaladele.
Paratamatu, et igasugune arendustegevus, mis kahjustab või hävitab eelnevaid kultuuri- ja loodusväärtusi, tekitab vastuseisu. Staadioni asupaik on otsustatud ja nimetatud kaotustega tuleb leppida. Tahaks aga panna otsustajatele südamele, et edaspidi hakataks rohkem väärtustama varem tehtud töid, kultuuriväärtusi, rohealasid ja loodusesaarekesi linnas.
Kena, et rahvalt küsitakse praegu arvamust Jõgeva kahetasandilise raudteeületuskoha erinevate variantide kohta linnavalitsuses, raamatukogus ja linna kodulehel. Olgem aktiivsemad avalikustamisprotsessis oma arvamust avaldama, et leida parimaid lahendusi!
VELLO KEPPART, keskkonnaekspert
