Eelmise teisipäeva hommikul jäi Tabiveres Tartu poole liikuva auto alla hunt. Õnnetus juhtus koolimajast umbes 380 meetri kaugusel ja kohalikud elanikud on olukorra tõttu mures. Saadjärve jahipiirkond kuulub Tartu-Jõgeva hundi ohjamisalasse, kuhu küttimislube sel jahihooajal ei eraldatud. Hunte on selles piirkonnas liikumas nähtud veelgi ja seetõttu taotletakse nende küttimiseks eriluba.
„Õnnetus juhtus hommikul valges umbes kella 8.15 ajal. Auto liikus Tabiverest Tartu suunas ja aleviku piirist umbes 400–500 meetrit jäi hunt auto alla. Hundid liikusid Tabivere õunaaiast suunaga Saadjärve poole. Põhjus, miks sellises kohas võib hunte kohata, on vast see, et kitsed elavad õunaaias ja nii on huntidel võimalik lihtsamalt süüa saada. Arvatavasti on tegemist nooremapoolsete loomadega, kes on ema juurest eemale läinud ja õpivad omapead hakkama saamist.“
Piirkonnas on hunte nähtud varemgi
Maanteedel hukka saanud suurulukite koristamise on jahimehed võtnud enda kohustuseks.
„Hunti, kellele pidin sooritama halastuslasu, käisin ära viimas mina koos jahimehest venna Ragnariga. Kohale saabus ka Tartu Jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson,“ selgitas Raigo Metsaste, lisades, et looma täpne vanus on veel selgitamisel. „Kari oli neljaliikmeline, hukkus isane hunt. Loomulikult võetakse kõik ettenähtud bioproovid ja mõõdud.”
Täpselt ei osata öelda, kas kohalikud jahimehed on näinud sama karja, kuid selles piirkonnas on hunte nähtud ühe kuu jooksul üsna tihti ja jahimeeste arvates on neid selle väikese piirkonna jaoks palju.
Hundid olid üsna julged, sest kõndisid valgel ajal ja asustatud teelõigul mööda maanteed päris pikalt ja hiljemgi oli neid Saadjärve ääres nähtud.
„Paistab, et hundid on meie piirkondades päris alalised elanikud ja üha rohkem on neid näha. Teateid tuleb igal poolt ja arvukus tundub tõusvat. See tuleb kindlasti sellest, et talved on lumevaesed ja näiteks eelmisel aastal jäid pooled lubatud huntidest küttimata,” tõdes Jõgeva Jahimeeste ühingu juhatuse liige Mati Kepp.
„Praegu osaliselt peatatud hundijaht paneb jahimehed keerulisse olukorda. Keegi ei oska ju öelda, millal kohus oma otsuse teeb,“ tõdes Mati Kepp.
„Koht, kus hunt auto alla jäi, kuulub ohjamispiirkonda, kuhu sellel aastal ei ole välja antud ühtegi hundiküttimisluba.
Küttimislubade jagamine erinevatesse ohjamispiirkondadesse toimub erinevate ametkondade ja jahimeeste teabele tuginedes ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele kahes etapis. Jahimehed on majandanud mõistlikult vastavalt keskkonnaameti ette antud küttimismahtudele, mis tugineb teaduspõhisel metoodikal. Huntide olemasolust, siis kas looma enda nägemisel või nende jälgede nägemisel, oleks vajalik anda sellest teada kas keskkonnaagentuuri üldmeilile või kohalikele jahimeestele. Mida rohkem andmeid, seda parem on ülevaade olukorrast ohjamisalade kaupa,“ kinnitas keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.
Möödunud jahihooajal tohtis Eestis küttida 87 hunti, kütiti 64. Keskkonnaamet kehtestas 29. ok-toobril hundijahiks küttimismahu, mis sel jahihooajal on 140 isendit. Esmane küttimismaht on võrreldes eelnevate aastatega oluliselt suurem ja selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne tõus.
Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed, seetõttu on huntide jälitamine ning tabamine raskendatud. Nii ei suudetud 2019. aastal kogu kehtestatud küttimismahtu täita. Mahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist 28. veebruarini.
Hundijaht on osaliselt peatatud
Hundijaht on aga praegu osaliselt peatatud, sest MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas kohtusse kaebuse hundi küttimismahu tühistamiseks.
Kohus peatas 7. detsembrist kohtumäärusega hundijahi osaliselt ja seega on 140 asemel küttimismaht 72 hunti. Nendest on seni kütitud 29 isendit, mistõttu tohib hetkel Eestis küttida kokku veel 44 hunti.
„Hundid jagavad meiega territooriumi ja siin ei ole mitte midagi erilist, et hundid satuvad inimasulate lähedusse, sest metsloomad liiguvad kogu aeg inimeste lähedal. Väga vähestel juhtudel õnnestub neid aga näha. Huntide arvukust hinnatakse julgesti üle. Rünnakuid koduloomadele peavad loomaomanikud ise arvestama või ennetama,“ selgitas MTÜ Eesti Suurkiskjad juhatuse liige Eleri Lopp-Valdma, öeldes, et hunti nähes tasuks sellest rõõmu tunda. „See võib osutuda ainukeseks korraks elu jooksul niivõrd inimpelglikku looma näha. Inimene on paraku hõivanud enamiku aladest, Eesti elanike arv kahaneb, aga samas kasutusele võetud infrastruktuuri, hoonestuse, kaevanduste, karjääride jm alad suurenevad. Tihti on meil kujutlus, et metsloomad, eriti hunt, peaks hakkama saama kuskil rabasaarel või metsatukas. Paraku hundile ei ole see piisav. Metsade vanuseline struktuur on ka järjest nooremaks läinud, mets ei paku hundile varju, mida ta, eriti poegimise ajaks, vajab.“
ULVI TAMM
