Seoses Eesti-Soome ühisprojektiga andis Keskkonnaministeerium loa püüda kinni ja märgistada raadiokaelusega kuni viis hunti Jõgeva, Viljandi, Tartu, Pärnu ja Lääne maakonnas.
“Eluspüügi erivahendina on lubatud kasutada võrkpüüniseid ja jalasilmuseid. Huntide märgistamine ei ole lubatud nende poegimisperioodil,” teavitas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna spetsialist Marko Kübarsepp. Looduskaitseseadusele tuginev ulukite märgistamisluba kehtib 11. novembrini 2006.
“See on meie jahimeestele küllaltki raske, kuid vajalik ülesanne. Neid loomi on meil omajagu palju, kuid hundikese elusalt kätte saamine pole kuigi lihtne. Elupõline kütt, Siberis huntidega tihti kokku saanud Edgar oskaks küll sedasi püüniseid panna, et elusa hundi lõksu saab, kuid temal on aastaid turjal juba rohkem kui 85,” arvas Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsanduse ja jahinduse peaspetsialist Vello Einaru. Kullavere, Laiuse ja Pikknurme jahiseltside juhid on aga väge täis: “Kui vaja, saame ka sellega hakkama – vajame vaid veidi koolitust.” Mulluse ulukiloenduse andmetel elab Jõgevamaal poolsada hunti.
Keskkonnateenistusele laekunud andmetel liigub siinmail kuus-seitse suuremat hundikarja. Sagedamini on neid nähtud Sadala-Laiuse-Torma, Umbusi-Saduküla-Tapiku ja Vaimastvere-Jõgeva-Emumäe piirkonnas. Huntide märgistamine raadiokaelustega aitab täpsustada loomade liikumisteed, annab teavet nende elutegevusest ja arvust.
Huntide arvukuse reguleerimiseks on mullu detsembrist kuni veebruari lõpuni lubatud Jõgevamaal küttida mõni probleemne, koeri ja muid koduloomi murdma harjunud isend. Senini pole nendest ühtegi tabatud.
ARDI KIVIMETS