Küla servas paikneva Lätimihkli talu koer Raks murti maha kella poole viie paiku päeval. Hommikul leidsid jahimehed kadunud koera jäänused talust poole kilomeetri kaugusel metsast.
«Kui läksin lauta loomadega õiendama, jäid Raks ja Tuks minust õue. Sain talitustega juba ühele poole, kui kuulen, et Tuksi ulub. Hakkasin teist koera hõikama, ikka Raksi ja Raksi, aga teda ei kusagil. Mul sõnakuulelikud koerad, alati tulevad kutsumise peale. Hakkasin otsima ja nägin: küüni taga on verepritsmed, metsa poole läheb sügav vagu, nagu oleks rege veetud. Siis sain aru, et hundid on platsis ja ega ma kaugemale minna ei julgenudki,» meenutas Lätimihkli talu perenaine Maimu Kivinen küünlakuu kurba õhtupoolikut.
Koera viisid ära neli-viis hunti
Allesjäänud koera pani ta talli kinni ega julge teda praegugi omapäi õue jätta. «Käisin vaatamas, kas lugu, et hundid taluõuest koera ära võtavad, ikka tõele vastab. Jälgedest oli näha, et tegemist võis olla nelja või viie kiskjaga. Paar tükki olid tulnud mööda traktorijälgi, teised olid jooksnud pikkade hüpetega kõrval. Koera lohistamise jäljed juhatasid ojaäärsesse metsa, kust leidsimegi pool koera keret. Pea ja keha tagumine ots olid alles, kuid maksa ja muud paremad palad olid soed nahka pannud. Kui hundid just väga näljased ei ole, siis nii nad tavaliselt teevadki,» arvas Põltsamaa jahiseltsi liige Toivo Tõnson.
Rohkesti koeri on läinud kaduma Torma, Sadala ja Ilastvere piirkonnas. Vaiatus võtsid hundid suisa keset küla keti otsas olnud koera ära, paar päeva hiljem läks Vanamõisa külast kaks ketikoera. «Hundid on selles piirkonnas täitsa probleem, pole täpselt kokku arvestanud, kuid üle kolmekümne koera on küll ära võetud,» teadis Kungla jahiseltsi esimees Kaido Padrik.
Hundijaht sai otsa
Mullu märtsis vastu võetud jahiseaduse järgi on hunt suuruluk ja nende küttimiseks on vaja luba. Keskkonnaministeeriumi andmetel on huntide arvukus Eestis madalseisus, kõigest 60-80 looma. Suurkiskjate, nagu hunt, ilves ja karu kaitse ja ohjamise kava näeb ette huntide arvukuse hoidmist saja ja kahesaja isendi vahel. Seepärast kehtestatigi eelmisel aastal huntide küttimislimiidiks 16 isendit kogu Eesti kohta. Jahieeskirja kohaselt võib hundijahti pidada küll 1. augustist kuni 31. märtsini, kuid juba novembris sai küttimislimiit täis ja Jõgevamaa jahimehed ei saanud küttida mitte ainsamatki kriimsilma. Mulluse ulukiloenduse andmetel elutses Jõgeva maakonna jahipiirkonnas 21 hunti. Laiuse metsaülem Jaan Anni ja teiste metsa- ja jahimeeste arvates on maakonnas jäänud hunte küll vähemaks, kuid siin elab kindlasti rohkem kui paarkümmend isendit.
«Niipaljuke võib neid olla vahest siin, Laiuse ja Pedja soode peal, eks Pedja alamosas ja Pala kandis ole oma hundid. Hiljuti nägin Soemäe kandis nelja hundi jälgi. Kui kari oma tiire teeb, eks mõni koer läheb ikka nende saagiks. Jooksuajal on neile koeraliha nagu maiuspalaks,» suhtus metsamees huntide liikumisse rahulikult, kuid arvas, et ranget küttimispiirangut poleks neile küll vaja.
Koeramaias hunt lubati maha lasta
Jõgevamaal korraldati viimast otseselt arvukuse vähendamiseks ette nähtud lippudega hundijahti 2001. aastal, nii tabati neli võsavillemit. Tunamullu kütiti teiste jahtide käigus viis, mullu aga mitte ühtegi hunti. Et sellel jahiaastal lõppes hundijaht juba enne esimest lund, aga eelmisest suvest saati on Torma ja Pala kandis õuekoerte kadumine lausa massiline, tegi maakonna keskkonnateenistus ministeeriumile taotluse ühe koeramaia hundi küttimiseks. Keskkonnaministeerium leidis, et tavapärasest käitumisest erinev isend, kes on spetsialiseerunud koduloomade, eriti koerte murdmisele, ei oma populatsiooni säilimise seisukohast olulist tähtsust ja andis loa see probleemne hunt maha lasta.
ARDI KIVIMETS
