Üleriigilist ärevust põhjustanud loom jäi uurijate vaatevälja riikliku loomatauditõrje programmi raames toimuva regulaarse seire käigus: 2002. aastal käivitatud programm näeb nimelt ette, et uurida tuleb kõiki üle 24 kuu vanused hukkunud, hukatud, haigena tapetud ja hädatapetud ning kõiki üle 30 kuu vanuseid tervena inimtoiduks tapetud veised. Ühest Jõgevamaa laudast tavalises korras tapale viidud 11-aastase lehma ajukoe proov andiski kahtlase tulemuse BSE ehk veiste spongiformse entsefalopaatia suhtes.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse nõuetele uuriti proovi edasi histopatoloogilise ja immunohistokeemilise meetodiga. Eile hommikupoolikul Veterinaar- ja Toidualaboratooriumist saadud vastus kinnitas siiski, et proov on negatiivne. Protseduurireeglitest tulenevalt saadetakse see siiski veel täiendavale uurimisele Euroopa referentslaborisse Inglismaal.
“Kui esmase kiirtesti tulemus on negatiivne, võib sajaprotsendiliselt kindel olla, et loom pole haige,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti avalike suhete spetsialist Kristina Samra. “Kui aga kiirtest annab positiivse tulemuse, tuleb see alati kinnitavate meetoditega üle kontrollida, sest positiivne vastus võib olla ekslik.”
Kuna kurikuulsat tõbe ei leitud, ei pidanud Veterinaar- ja Toiduamet õigeks avalikustada ka seda, missugusest Jõgevamaa farmist kahtlust tekitanud loom pärines. Otsus on põhjendatud: selline negatiivne reklaam võib kahjustada loomakasvataja ärihuve ja tekitada muuski mõttes asjatut segadust.
Hävitada tulnuks neli looma
Oleks loom haigeks osutunud, poleks siiski tarvis olnud kõiki sama karja loomi ega ka ümbruskonna loomi hävitada, sest Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori Ago Pärteli kinnitusel pole BSE näol tegemist loomalt loomale nakkava haigusega. Hävitada tulnuks vaid neli kahtlusaluse loomaga ühte kohorti kuulunud veist. Kohort on nimelt veiste rühm, kuhu kuuluvad loomad, kes on sündinud samas karjas 12 kuud enne või 12 kuud pärast nakatunud looma sündi, ning loomad, kes on esimese eluaasta jooksul koos nakatunud loomaga kasvanud ja saanud sama sööta.
Hullu lehma tõve ilmnemisel tulnuks hakata ka uurima, kust loom haiguse sai. Kuigi haiguse levimise ennetusmeetmena kehtib alates 2001. aastast täielik keeld mäletsejalistelt pärineva proteiini tagasisöötmisele mäletsejalistele, poleks haigete veiste korjustest toodetud lihakondijahu söömine haiguse tekke põhjusena siiski välistatud olnud: loom võinuks sellist sööta süüa enne 2001. aastat. BSEle on nimelt iseloomulik aeglane kulg, silmaga nähtavad haiguse tunnused ilmnevad nakatunud loomal alles neli-viis aastat pärast nakatumist.
Selgituseks veel niipalju, et BSE tekitajaks on valguosakesed ehk prioonid ja BSE epideemia puhkemise otseseks põhjuseks oligi omal ajal surnud mäletsejaliste, sealhulgas BSEd põdevate veiste korjuste töötlemine lihakondijahuks suhteliselt madala temperatuurimuutusega tootmisprotsessi abil ja selle jahu veistele söötmine.
Linnugripioht püsib
Selleks, et BSE ohtu vähendada, tuleb 2002. aasta algusest loomade tapmisel eraldada riskantsed koed ? seljaaju, peaaju, mandlid, kolju koos aju ja silmadega ja soolestik ? ja hävitada need matmispaikades (2005. aasta algusest jäätmekäitlustehases). Nii on välistatud ohtlike kudede sattumine toiduahelasse. Tarbija täieliku ohutuse tagamiseks on alates 2002. aastast muudele meetmetele lisaks rakendatud BSE seireprogrammi, mille käigus ka kurikuulus Jõgevamaa lehm kahtluse alla sattus. 2005. aastal uuriti seireprogrammi raames näiteks enam kui 30 000 veist.
Olgu veel öeldud, et BSE tekitaja esineb närvikoes ja teda ei leidu piimas ega lihas. Kogu maailmas on hullu lehma tõve inimesele ohtliku vormi, Creuzfeldt-Jakobi tõppe surnud 160 inimest.
Nii et ajal, mil kõik end iga hinna eest linnugripist hoida püüavad, oleksime me ootamatult peaaegu et kaela saanud hullu lehma tõve. Seda küll ei juhtunud, ent linnugripi suhtes tasub siiski veel ettevaatlik olla.
“Paljud inimesed arvavad, et kõik rändlinnud on juba siin ja oht on möödas, ent see pole sugugi nii,” ütles Kristina Samra. “Lindude rände kõrgaeg veel kestab ja vähemasti mai keskpaigani tuleks kodulinnud hoida siseruumides või siis väljas külgedelt piiratud ja pealt võrguga kaetud alal, kus kokkupuude metslindudega välistatud. Kui oht möödas, avaldatakse selle kohta ka ametlik teade.”
RIINA MÄGI
