Vist küll igas Eestimaa paigas tekitavad elavat vastukaja erivajadustega inimesi puudutavad teemad. Põltsamaal toimus esmaspäeva õhtul rahvakoosolek, kus vaieldi tuliselt selle üle, kus täpsemalt peaks asuma Põltsamaa linna kavandatav erivajadustega inimestele mõeldud elamu.
Rahvakoosoleku avasõnad öelnud Põltsamaa abivallavanem Karro Külanurm avaldas heameelt, et palju inimesi on tulnud kaasa mõtlema ja arutlema projekteerimistingimuste välja andmise avaliku arutelu koosolekule.
Põltsamaa vallavalitsuse ehitusspetsialist Kersti Viggor lausus, et kui teema 2016. aastal Põltsamaal esimest korda jutuks tuli, sooviti seda avatult arutada ja võimalikult palju inimesi kaasata. Vastav eelnõu oli avalikul väljapanekul tänavu märtsi teises pooles, millele saadeti neli vastuväidet. Vastuväidetes avaldati muret inimeste turvalisuse pärast.
Vaimupuudega inimesed ei ole ohtlikud
AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd lausus, et Põltsamaale plaanitakse rajada nelja korteriga elamu, kus igas korteris hakkaks elama kuus inimest.
Majas saaksid endale uue kodu kohaliku piirkonna vaimupuudega inimesed. Põltsamaalaste jaoks on arusaadavam kui öelda, et hoone on planeeritud nn telegraafimaja taha tühjale alale.
Täpsemalt on tegemist hoonestamata riigile kuuluva maaga. Maatükile on kehtestatud detailplaneering, mille järgi võib sinna ehitada kuni kaks hoonet. AS Hoolekandeteenused rajaks sinna ühe hoone ja ülejäänud osa maast jätaks hoovialaks.
„Autoga erivajadustega inimesed ei sõida ja seetõttu on oluline, et neile vajalikud teenused oleksid jalutuskäigu kaugusel, mille all peame silmas ligi kilomeetri pikkust vahemaad. Olgu sihtpunktideks kauplused, bussijaam või haigla,“ selgitas Karl Mänd.
Kinnisvaradirektori sõnul peetakse erivajadustega inimesi sageli ohtlikuks. Ta tõi näiteks, et Harjumaal Kehras on lähima peremaja ning lasteaia vaheline kaugus 120 meetrit ja sealt pole toimunud mingeid negatiivseid sündmusi. Nii on see ka mujal Eestis.
Karl Männi kinnitusel ei vasta selline väide tõele. Põltsamaa vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos tõi toetava näite Jõgevalt, kus tema lähedased inimesed elavad Aia 29 kortermajas. Samas trepikojas asuvad ka AS Hoolekandeteenused korterid. Mingeid probleeme pole tekkinud.
„Kas oleks parem variant kui AS Hoolekandeteenused ostaks kortereid erinevatesse elamutesse ja need inimesed oleksid kontrollimatult laiali erinevates paikades?“ küsis Klaos.
Väidetakse ka seda, et kohtades, kuhu erivajadustega inimesed elama paigutatakse, langevad kinnisvarahinnad. Ka see väide pole kinnitust leidnud.
Asukohta soovitakse muuta
Helle Rümmel lausus, et võib-olla oleks tulevikus mõistlik ehitada kõnealusele maatükile hoopis uus muusikakooli hoone.
„Me ei ole kindlasti erivajadustega inimestele kavandatava hoone vastu. Me oleme vastu sellele, et see hoone tahetakse rajada kesklinna,“ toonitas Rümmel.
AS Hoolekandeteenused Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnajuht Imbi Rego kutsus erivajadustega inimestesse suhtuma nagu teistessegi inimestesse. „Me ei suuda ikka veel mõelda sellele, et erivajadusega inimene, kes elas aastaid metsa taga, ei ole ühiskonnast eraldi seisev inimene. Miks mitte ei võiks see maja asuda Põltsamaa kesklinnas,“ arutles Imbi Rego.
„Kas siia kogunenutel on võimalus selles osas midagi muuta või on see teema lukku löödud?“ küsis põltsamaalane Merle Saviauk. Kersti Viggor lausus, et midagi ei ole veel lukku löödud, vaid arutelu ongi mõeldud inimeste arvamuste ära kuulamiseks ja nende seisukohtadega arvestamiseks.
Valentina Schmidti sõnul ei ole ta erivajadustega inimeste vastu, kuid palus leida sellele hoonele sobivama asukoha. Maila Paabort soovis vastust küsimusele, millised võiksid olla teised asukohad, kuhu kõnealuse eluhoone saaks rajada.
Karl Männi sõnul oli ühe võimaliku asukohana juttu Kaarlimõisas asuva endise Põltsamaa ametikooli kinnistust. Paraku ei vasta see asukoht Euroopa Liidu rahastamise tingimustele küla väikese elanike arvu tõttu. Hoone ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu regionaalarengu Fondist. Selle asukoha üheks miinuseks kaugus teenustest.
Ka Tehnika tänava äärsed riigile kuuluvad krundid oli kaalumisel, kuid need ei asu kõrvuti, vaid maleruudustiku kujuliselt ja seetõttu ehitamiseks ei sobinud. Kaalumisel oli ka Viljandi ja Tallinna maantee ristmiku juures asuv krunt ning Pika tänava ja Lossi tänava ristmiku juures asuv krunt. Kersti Viggori sõnul oleks võinud välja pakkuda ka Pajusi maantee äärse krundi, kuid seal kehtivad muinsuskaitse piirangud.
Kesklinna ei sobi kinnised territooriumid
Merle Saviauk tundis huvi, missugune hooldekodu klient peab tingimata bussijaama lähedal elama. Tema arvas, et kuhugi kaugemale niisugused inimesed tööle käima ei hakka.
Postkontor on Põltsamaal avatud loetud tunnid nädalas ja ta ei mõista, miks peaks need inimesed postkontorit külastama. Markus Haamer lausus, et seoses oma tööga sageli Võisiku Kodus käiva inimesena võib ta kinnitada, et need inimesed ei ohusta kedagi.
„Kavandatava hoone asukoht on küll täiesti läbi mõtlemata. Linna tsentrum asub just selles piirkonnas. See on suhteliselt avatud ja soovime et sinna ei tekiks kinniseid territooriume, mis piiraks inimeste liikumist. Mina pakun asukohaks hooldekodu kõrval asuva pargi, kus puuetega inimestel on oluliselt ohutum liikuda,“ rääkis Markus Haamer.
Kersti Viggor lubas, et erivajadustega inimestele kavandatava hoone asukohas osas kaalutakse erinevaid variante ja arvas, et mingil hetkel tuleb taas sarnane arutelu läbi viia.
TOOMAS REINPÕLD
