Sõnaga: seaduseelnõu mõte oli, et kui inimene teeb oma tööd hästi, siis pole seaduslikku õigust teda pärast 65. sünnipäeva üksnes vanuse tõttu töölt vabastada. Kehtiv töölepingu seadus selle võimaluse tööandjale jätab.
Tööinimeste suurem arv mõjutab riigi majandust positiivses suunas
Eestis on praegu ligilähedaselt 100 000 töötajat, kel vanust üle kuuekümne viie.
Paraku on ju nii, et juba mitu aastat enne kriitilist sünnipäeva hakkab tööl käiva inimese alateadvuses tiksuma selle päevani aega lugev kell.
Vaevalt et selline psühholoogiline seisund motiveerib inimest paremini töötama, vaevalt ka mõtlema, kuidas oma ametis tulevikus üht või teist asja paremini teha jne. Kui 65. sünnipäev seljataga, võib hirm töökohta kaotada aga olla lausa igapäevane. Loota pole muule kui tööandja mõistvusele, et töölt vabastamisest vähemalt mõned kuud ette teatataks.
Muidugi on liialdus väita, et tänane seadus keelab inimesel oma töökohal jätkata.
Kui tööandja pole vastu, võib inimene, kes tööga hakkama saab, olla ametis kõrge vanaduseni. Aga inimesi, ka tööandjaid, on teadagi igasuguseid.
Seaduseelnõu väljatöötamise tingis vajadus edendada vanemaealiste tööhõivet ja lõpetada põhjendamatu vanuseline diskrimineerimine tööturul.
Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Lissaboni tippkohtumisel viie aasta eest leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kokku strateegilise eesmärgi ? kujundada Euroopa Liidust 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisem majanduspiirkond ja tõsta selleks ajaks elanikkonna tööhõive määr 70 protsendini. Eestis oli see määr mullu 56,8 protsenti, nii et tõusuruumi on.
Viimasel ajal kuuleme ettevõtjate suust pidevalt, et probleem pole mitte tööpuudus, vaid korraliku, kogemustega tööjõu vähesus.
Miks ei võiks seadus siis lubada oma tööga hästi toime tuleval, kogemusi omaval ja töötada soovival inimesel jätkata oma töökohal veel mõned aastad? Tööandjale jääks ju endiselt õigus töötaja vabastada, kui inimene oma tööülesannetega toime ei tule.
Kui vanemaealised, kes tööl käia soovivad, saaksid veel mõne aasta jätkata, oleks see ka riigile kasulik ? riigieelarvesse laekuks nende tulumaks ja sotsiaalmaks.
Arvutused näitavad, et ühe keskmist palka saava töötava vanaduspensionäri pealt saab riik sotsiaalmaksu nii palju, et sellest saab tasuda umbes kolmveerandi keskmisest vanaduspensionist. Ja tööinimeste suurem arv mõjutab riigi majandust teadagi positiivses suunas.
Koalitsioonierakonnad ? Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit ? seda inimlikku seadusemuudatust ei tunnistanud, keskerakondlane Marika Tuus nimetas selle esitamist oma sõnavõtus koguni populistlikuks. Väideti, et küllap uus, koostamisel olev töölepingu seadus lahendab kõik probleemid.
Olgu öeldud, et uue töölepingu seaduse väljatöötamine käib Eestis kuuendat aastat ja millal ükskord valmis saadakse, ei osanud kõnepuldist öelda ka sotsiaalkomisjoni esindav reformierakondlane Tõnu Kõiv.
Oleks jaksu ja kogemusi
Otsuse langetas Riigikogus, nagu alati, hääletus. Vanemaealiste inimeste töövõimaluste jätkumise seadustamise poolt olid opositsioonierakonnad Sotsiaaldemokraadid, Res Publica ja Isamaaliit.
Valitsuskoalitsioon ? Reformierakond, Rahvaliit ja Keskerakond ? oli üksmeelselt vastu ja eelnõu edasine menetlemine toetust ei leidnud.
Nii et kõikehõlmavale loosungile ?Igaühe eest? hakkavad tekkima esimesed erandid ? sedapuhku siis üle 65-aastased Eesti inimesed, kel oleks jaksu, kogemusi ja tahtmist tööl käia.
Ela Tomson, Riigikogu liige, Res Publica
