Hoolas omanik on kindlasti oma maja korstna, lõõrid ja kütteseadmed suve jooksul tahmast ja pigist puhastada lasknud. Neil, kes seda veel teinud pole, on viimane aeg töö ette võtta, sest üksi päikesesoojusest varsti toa kütmiseks enam ei piisa.
Kütteseadmete puhastamise tihedus sõltub sellest, kui palju seda kasutatakse. Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavat seadet üks kord aastas ja tingimata hooaja algul.
„Tegelikult võib korstna, lõõride ja kütteseadmete puhastamise ette võtta juba kevadel, kui kütteperiood lõpeb,“ ütles Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor Arvo Jõgiste. „Sügisel on selle teenuse soovijaid palju ja korstnapühkijal ei pruugi majaomanikule sobival päeval kohaletulemiseks aega olla.“
Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib seaduse järgi majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on vastav kutsetunnistus. Kui avalikkusele suunatud hoonete puhul on see raudne reegel, siis üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise puhul lubab seadus erandit: nende ahju, kaminat või pliiti ja korstnat võib enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib selle juures küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
Möödunud aastal kehtima hakanud tuleohutuse seadus sätestab siiski, et ka üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises peab ühe korra viie aasta jooksul kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes pärast seda väljastab akti küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta. Praegu päästeametnikud selle nõude täitmist mõistagi veel ei kontrolli, küll aga võidakse seda tegema hakata nelja aasta pärast, kui kõigil majaomanikel kutselise korstnapühkija poolt koostatud korstnapühkimisakt ette näidata peab olema.
Korstnapühkija kutsetunnistuse on saanud kümme Jõgevamaa inimest.
„Iseasi, kui paljud neist sel alal aktiivselt tegutsevad,” ütles Ivar Feiman, kes ainsa jõgevamaalasena on ka Eesti Korstnapühkijate Koja liige.
Pliit pole prügikast
Oma rikkalikest kogemustest teab Feiman, et küttesüsteemi seisund sõltub paljus sellest, kuidas seda kasutatakse. Näiteks märgade puudega kütmine võib tema sõnul tekitada nii palju nõge, et korsten mõne nädalaga umbe läheb või soemüür enam soojaks ei lähe. Niisama arutu tegu on kile- ja plastpakendite, seest fooliumiga vooderdatud papp-pakendite ning niiskete pabermähkmete küttekoldes põletamine. Eriti ohtlikud on pakendite fooliumosad, mis kipuvad pliidi alt suitsulõõri lendama ja seda ummistama.
„Lühidalt öeldes — pliiti või ahju ei tohiks kasutada prügikastina,” soovitas Ivar Feiman.
Seda, kui vajalik on korstna õigeaegne pühkimine, näitab ka statistika. Möödunud aastal Eestis puhkenud 6439 tulekahjust said 110 alguse tahmapõlengust. Jõgevamaal olid vastavad näitajad 178 ja 8. Tänavuse aasta seitsme esimese kuu jooksul oli Eestis ühtekokku 3790 tulekahju, tahmapõlengu tagajärjel tekkis neid 59. Jõgevamaal leidis tänavu jaanuarist juulini aset 92 tulekahju, ent ükski neist ei saanud algust tahmapõlengust. Nii et tegelikult on Jõgevamaa majaomanikud oma korstnate ja küttekollete puhastamisel või puhastada laskmisel päris hoolikad olnud.
Kodu tuleohutumaks muutmiseks ei piisa muidugi ainult küttekollete korrashoidmisest, vaid teha on vaja muudki. Juba 2009. aasta juulist saati peab näiteks kõigis Eesti kodudes olemas olema suitsuandur.
„Meie inspektorite kontrollkäigud on näidanud, et enamikul inimestel on suitsuandur tõesti olemas, iseasi, et nii mõneski korteris pole see nõuetekohaselt lakke kinnitatud, vaid vedeleb näiteks kapi otsas,“ ütles Arvo Jõgiste.
Keldrist tehtud kolikamber
Tema sõnul pole inspektorid eramaju veel kontrollimas käinud, küll aga on teinud mitmeid visiite kortermajadesse. Seal on korteriühistu esimehe saatel vaadatud üle ühiskasutuses olevad ruumid ning juhul, kui korteriomanik lubab, sisenetud ka korteritesse.
„Inspektorid jälgivad, et kortermajades oleksid pööninguluugid korralikult kinni ning et trepikojad ja keldribokside vahekäigud poleks muutunud kolikambriteks,“ ütles Arvo Jõgiste. „Keldribokside vahekäikudest võib sageli leida näiteks vanu, soojapidavamate vastu välja vahetatud uksi-aknaid, rivist välja langenud suuremõõtmelisi kodumasinaid ja paljut muud. Keldrivalgustite pirnid on aga tihti läbi põlenud. Kui sellises keldris tuli lahti peaks minema, on päästjatel seal väga keeruline tegutseda.“
Korteriühistute kontrollimist jätkatakse Jõgiste sõnul ka tulevikus. Päris uus asi on aga see, et vastavalt möödunud aasta septembris kehtima hakanud tuleohutuse seadusele peavad teatud liiki ehitiste valdajad hakkama tulevast aastast esitama tuleohutusaruannet. Aruanne tuleb esitada näiteks koolide ja lasteasutuste kohta, 50 või enama kohaga majutushoonete, elutähtsat või kommunaalteenust pakkuvate ettevõtete jne kohta.
„Jõgevamaal selliseid ehitisi, mille kohta tuleohutusaruanne esitada tuleb, väga palju ei ole ja kindlasti teavitame me selliste hoonete valdajaid aruande esitamise kohustusest kirjalikult,“ ütles Arvo Jõgiste.
Talle teeb head meelt asjaolu, et ka Jõgevamaal on ettevõtteid, kelle toodangust või pakutavatest teenustest on abi kodude ja ametiasutuste turvalisemaks muutmisel. Näiteks Tormas tegutsev OÜ Rauduks toodab ja paigaldab vajalikele sertifikaatidele vastavaid tuletõkkeuksi, Jõgeva vallas tegutsev OÜ Autsec aga tulekahju häiresüsteeme. Näiteks lasevad paljud eramuomanikud paigaldada koju valvekeskuse. Kui sellele lisada tulekahjuandurid, siis hakkab valvekeskus edastama majaomaniku mobiiltelefonile sõnumeid mitte ainult võõra majjatungimise, vaid ka tulekahju puhkemise korral.
„Sissetungimise ja tulekahju korral saadab keskus erineva sõnumi. Siis teab majaomanik, piltlikult öeldes, kas saata naabrimees kohale püssi või veepangega,“ ütles OÜ Autsec juhataja Raivo Lill.
Tulekahju vältimiseks:
· jälgi, et hoone korsten ja tahmalõõrid oleksid pragudeta ja puhtad;
· </span>küta pliiti ja ahju (ka saunaahju) mõõdukalt, liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjusi;
· jälgi, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline;
· muretse majja suitsuandur;
· jälgi, et töötavad kütte- ja soojendusseadmed ei jääks järelevalveta;
· ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega.
Korstnapühkijate kontaktandmeid saab päästeala infotelefonilt 1524 või Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee.
i
RIINA MÄGI
