Äsja lõppenud musta reede kampaania on sujuvalt üle läinud jõulukingituste jahtimiseks – ostukeskuste parklad on pungil autosid täis ning võib ette kujutada, milline koormus on e-poodidel. Veebipoest kiirustades ostmisel võivad nii mõnedki tähtsad asjaolud tarbijal tähelepanuta jääda ja tähendada õnnetut ostukogemust – pole kinki, pole raha.
Et jõulud ei saabuks varem kui kingitused, tuleb kõigepealt enne e-poest ostmist müüja lubatavale tarneajale pilk peale visata, sest tähtajad on kaupluste lõikes erinevad. Oluline vahe tuleb sisse ka sellest, kas kaup saadetakse teele Eestist, Euroopast või kaugemalt.
Euroopa Liidu (EL) riikides, Norras ja Islandil registreeritud ettevõtetelt ostes on tarbijad kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega. Need õigused ei kehti ostude korral, mis on tehtud väljaspool loetletud riike ehk kolmandatest riikidest, näiteks Hiinast, USA-st jm. Näiteks võib EL-sisese ostude puhul tarbija kaubal esineva puuduse korral arvestada vähemalt kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega.
Kuidas end päästa?
Kui kaupleja asub väljaspool EL-i, ei ole see tingimata ohu märk, vaid tuleb arvestada, et sellise tehingu korral ei reguleeri sinu õigusi liidus kehtivad reeglid. Tellimisel väljastpoolt EL-i tuleb kindlasti arvestada, et hinnale võivad lisanduda erinevad maksud. Seejuures tasub selgeks teha ka tollimaksude tagasiküsimise võimalused, kui tekib soov ostetud kaup tagasi saata (kui kaupleja sellist võimalust üldse pakub). Kolmandatest riikidest tellitavad kaubad peavad vastama liidus kehtivatele kaupade märgistamise nõuetele, vastasel juhul võib juhtuda, et kaup kuulub tollis kinnipidamisele ja hävitamisele.
Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Vaata, millised andmeid kaupleja enda kohta avaldab – kas on tema ärinimi, aadress, telefoninumber. E-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed.
Eesti e-poodides on kõige enam levinud pangalingiga ja krediitkaardiga maksmine. Rahvusvaheliste e-poodide puhul on kõige tavapärasem krediitkaardiga makse või Paypal, mõlemad pakuvad võimalusi raha tagasi saamiseks, kui ost läheb nässu, näiteks kaup ei saabu või on defektne ning müüja keeldub probleemi lahendamast.
Kui müüja palub tarbijal raha üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik. Kahe eraisiku vahel sõlmitud tehingutele ei kohaldu tarbijakaitsereeglid ning puudub võimalus saada tarbijakaitseasutustelt abi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.
Oska eristada originaali
Enne jõule hoogustuvad ka sellised veebileheküljed, kust leiab n-ö bränditooteid või kaubamärgi kaupu. Isegi kui toote pilt või kirjeldus tundub tõetruu, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõnu nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas tegemist on ikka originaaltoodetega. Kui toodete hind on tavahinnast kordi väiksem või disainertooteid pakutakse enneolematult odava hinnaga, tasub pigem ost katki jätta.
On laialt teada, et võltsinguid ostes võib pettuda toote kvaliteedis ja võltsingud on vastuolus autorikaitse reeglitega. Paraku sageli ei teata, et võltsitud toote tellijat võib ka karistada, sealhulgas ka kriminaalkorras. Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on kohaliku seadusega ette nähtud mitmeid sanktsioone, mida ei rakendata üksnes võltskauba müüjatele, vaid ka ostjatele. Nii võib Lätis võltsingu ostjat tabada rahatrahv 70 kuni 350 euroni. Horvaatias küündib maksimaalne trahvisumma 1500 euroni ning Austrias võib toll võltskauba üle piiri toojat karistada kuni 15 000 eurose trahviga.
Elamusturism on vägagi levinud turismivorm ning piletid mõnele ägedale üritusele sobivad suurepäraselt jõulupakki. Aga siin tuleb arvestada, et sageli võivad müüdavad piletid olla nimelised! Paljud rahvusvaheliste festivalide ja suurte spordisündmuste korraldajad on pileti järelturul hangeldajate tõrjumiseks hakanud müüma pileteid, mille soetamisel tuleb enne ostu sooritamist raporteerida külastajate nimed, mida reaalselt kontrollitakse isiku tõendava dokumendi alusel ürituse alale sissepääsul. Kui nimi piletil ja dokumendil ei klapi, võivad korraldajad külastaja sissepääsust keelduda.
Selleks, et tarbijad tunneksid end teistest liikmesriikidest oste sooritades sama kindlalt kui koduriigis, on loodud igasse liikmesriiki, ka Norrasse ja Islandile, spetsiaalsed Euroopa tarbija nõustamiskeskused ehk ECC-keskused (European Consumer Centres), mis nõustavad ja abistavad piiriüleste probleemide lahendamisel. Eestis tegutseb keskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus ning on igal aastal abiks tuhandete tarbijate probleemide lahendamisel.
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
