Hooldajad valisid endi hulgast paremad

Põltsamaa lähedal asuvas Lustivere hooldekodus algatati tänavu traditsioon, kus hooldekodu personal valib enda hulgast parima töötaja.

Just nii esialgu plaaniti, kuid esimesel korral kukkus välja teisiti, sest valituks osutus neli tublit inimest: Helgi Koemets, Liivi Parv, Laili Iva ja Liisi Vaher.

MTÜ Lustivere Hooldekodu juhatuse esimehe Hille Uue sõnul vajavad inimesed lisaks tavapärastele tunnustavatele sõnadele mõnikord ka suuremat tähelepanu. Valiku tegemisel oli kriteeriumiks, et töötajad märgiksid valimissedelil ära, mille erilisega on neile silma jäänud parima mulje jätnud kolleeg — kas on see tema hea süda, suurem hoolivus või veel midagi muud.  

„Täiskasvanule on meeldiv, kui tema kolleeg ta tööd märkab ning selle kohta mõne hea sõna ütleb,” kinnitas hooldusõde Laili Iva.

Minule küll meeldib, kui keegi tehtud töö eest aitäh ütleb. Samuti on tore, kui olen kolleegi arvates ühe või teise tööga hästi hakkama saanud. No kust ma muidu ise seda tean? Niisugune tunnustamine annab hea võimaluse kolleegi eriliselt tänada. Loomulikult võiks ju iga päev töökaaslast õlale patsutada ja teda kiita. Samas pole niisugune tähelepanu päris sama, mis tänamine natuke erilisemalt,” rääkis Hille Uus. Hooldusõde Liivi Parv arvas, et tegelikult on nende igapäevatöös tänuks ja tähelepanuavalduseks seegi, kui hoolealune tänab ning küsib, et millal sa jälle minu juurde tuled.

Tunnustatuist noorim Liis Vaher kahtles, kas tema ikka on sobilik inimene tunnustatute seltskonda, sest temal täitub mais alles esimene tööaasta.

Kõige kauem on hooldekodus töötanud medõde Helgi Koemets — juba alates 1957. aastast. Helgi enda sõnul on ta selle maja seinte vahelt eemal olnud vaid paar kuud, kui hoones suuremat remonti tehti. Esmalt tegutses Lustivere mõisahoones laste sanatoorium, seejärel täiskasvanute sanatoorium, hiljem veel sisehaiguste haigla ja pärast haigla likvideerimist alustas siin tööd hooldekodu. Helgi Koemetsa sõnul oli noorena haiglas isegi huvitavam töötada, sest eks haiglatöö eeldabki krapsakamaid ja suurema töövõimega inimesi. Aastate lisandudes sobib Helgile hooldekodu töö paremini.

Hooldusõde Liivi Parvel läheb Lustiveres seitsmes tööaasta, Laili Ival viies. Hille Uus lisas, et noor töötaja  Liisi Vaher hakkas kolleegidele kohe silma. Ta on nagu päikesekiir meie seltskonnas,” lausus juhataja.

Tööga harjub kiiresti 

Küsimusele, millised eeldused peavad olema hooldustööd tegeval inimesel, vastasid tublid naised, et esimesel kohal on ikkagi hea süda ja tahe teiste eest hoolitseda. Väga tähtsal kohal on ka suhtlusoskus, kannatlik meelgi omab hooldustöös  olulist kaalu.

Neljast parima hooldustöötaja tiitliga tunnustatud naisest kaks pole varasemas elus hooldustööga tegelenud ja on selle ameti alles hiljem täiendkoolitusel selgeks õppinud. Laili Iva on pidanud laohoidja ametit naftabaasis ja töötanud kaubanduses. Mina hooldasin omal ajal puid, nüüd hooldan vanu inimesi. Olin ametilt metsavaht,” rääkis Liivi Parv, kes tunnistas, et ei uskunud esialgu, et talle  hooldustöötaja amet sobida võiks. Nüüd on aga juba käsil seitsmes tööaasta ja ta on siinse tööga rahul.

Liisi Vaher on varem olnud hooldatavatele tegevusjuhendaja. Tema jaoks on inimestega suhtlemine väga oluline. Ta on asunud ka töö kõrvalt hooldustööd õppima.

Helgi Koemetsa sõnul soovib ta, et tema enda eest kunagi sellisel moel hoolt kantaks, nagu see nende asutuse klientidele osaks saab.  Ka Laili Iva  sõnul võib ta täiesti siiralt tunnistada, et on valmis vanadusest väetina kas Lustivere või ka mõne teise hooldekodu kliendiks olema. Vaatamata sellele, et ise iga päev seda elu seestpoolt näeb. Või kes teab – võib-olla just tänu sellele. 

Hooldekodude maine vajab parandamist

<p />

Hooldustööd tegevad naised on ühte meelt selleski, et pikki aastaid kestnud okupatsiooniperioodil on hooldekodud külge saanud omamoodi kahtlasevõitu ja mitte just meeldiva asutuse maine. Nüüd tuleb näha väga palju vaeva ja teha tõsiselt tööd selleks, et niisugusesse suhtumine muutuks. Tänapäeval nimetatakse sellist tegevust mainekujunduseks.

Hille Uusi sõnul on esimeseks oluliseks maineparandajaks teadmine, et hooldekodu uksed on kõigile heatahtlikele inimestele alati avatud, olgu nendeks hooldatavate lähedased, hooldustööst huvituvad inimesed või ka inimesed, kes tahavad näha võrdlemisi hästi säilinud mõisahoonet. Lustiveres on näiteks soovijail võimalik mõisahoone tornist ümbruskonnale pilk heita.

iii

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus