|
|
Homme annavad Eesti valijad teada, keda siinsetest poliitikutest tahavad nad näha järgmisel viiel aastal Euroopa Parlamendis. Tõsi, paljud eestimaalased on oma arvamuse selle kohta juba öelnud: kolmapäeval lõppenud eelvalimistel osales 19,3 protsenti valijatest ehk 174 245 inimest. Meie maakonna valijatest andis eelhääletuse ajal oma hääle elektrooniliselt 1957 ja jaoskondades 1923 inimest. |
“Eelhääletuse päevad on meil üsna rahulikult kulgenud, aga europarlamendi valimistest võetakse alati veidi leigemalt osa kui kohaliku omavalitsuse või riigikogu valimistest,” ütles Jõgeva linna valimiste jaoskonnakomisjoni esimees Jaan Järv kolmapäeva keskpäeval, kui Jõgeva kultuurikeskuses asuv jaoskond nr 1 viimaseks eelhääletuspäevaks uksed avas. Selleks hetkeks oli seal valimas käinud 285 inimest, kelle hulgas oli ka kaugemalt tulnuid, näiteks tallinlasi ja saarlasi. Eelmise nädala neljapäevast pühapäevani saigi maakonnakeskustes hääletada elukohast sõltumatult.
Nende hääletuspäevade eripäraks oli see, et hääletussedel tuli kõigepealt asetada väikesesse ümbrikusse ning koos sellega omakorda suuremasse ümbrikusse, millel peal ka hääletaja nimi ja elukoht. Jaan Järve sõnul tekitas selline hääletusviis nii mõneski valijas kahtlusi.
“Küsiti, kas see on ikka õige, et hääletaja nimi häälele juurde läheb. Et mis salajane hääletus see siis on. Selgitasime, et häälte lugejateni jõuab valimissedel ikka ilma välimise ümbrikuta. Samas on see nimega ümbrik algul vajalik: selleks, et valija antud hääl tema elukohajärgsesse jaoskonda jõuaks,” ütles Jaan Järv ja lisas, et n-ö ümbrikus hääletamise kohta ongi valijad kõige rohkem küsimusi esitanud. Küsitud on muidugi ka muud valimistega seonduvat.
“Kui midagi arusaamatuks jääb, küsige julgesti,” innustas Jaan Järv ka kolmapäeva keskpäeval valima tulnuid. “Ainult seda ärge meie käest küsige, keda europarlamenti valida. Seda peate ikka ise teadma,” lõpetas ta naljatades.
Ühtsed nimekirjad üle Eesti
Järve sõnul on europarlamendi valimised maakonnakeskuse valimiskomisjoni liikmetele mõnevõrra lihtsamadki kui näiteks kohalike omavalitsuste valimised, sest nimekirjad on üle Eesti samad.
“Kohalike valimiste puhul on meil siin kasutusel paks raamat kõigi Eesti omavalitsuste kandidaatide nimekirjadega, sest iga valija, ka kaugemalt tulnu, peab saama ju oma koduomavalitsuse kandidaadi poolt hääletada. Eelhääletusaja lõpuks kipub see raamat suurest kasutamisest päris kapsaks kuluma,” ütles Jaan Järv.
Küsimusele, kas e-hääletus on tema meelest piisavalt turvaline, vastas ta, et on küll.
“Loomulikult saab igasse süsteemi sisse häkkida, aga nii turvalise süsteemi puhul nagu e-hääletuse oma on see lihtsalt ebamõistlikult kallis. Ma ei usu, et keegi minu e-hääle pärast sellist vaeva nägema hakkab,” sõnas Jaan Järv.
Viimase eelhääletuspäeva lõuna ajal kogunes kultuurikeskuses asuvasse valimisjaoskonda päris suur arv hääletajaid. Enamasti oli tegemist eakamate inimestega.
“Vanemad inimesed ongi kohusetundlikumad,” arvas Maret Piirak, üks valima tulnutest. Europarlamenti tuleks aga tema arvates valida just nooremad inimesed.
“Mina arvan, jah, et seal võiksid olla ikka nooremad ja tegusamad inimesed. Mina tegingi valiku noorema üksikkandidaadi kasuks, sest erakondi ma väga ei usalda,” ütles Piirak.
Kohatud reklaamid
Mis europarlamendi valimiste eelsesse propagandasse puutub, siis tegi see nii mõnelegi valijale meelehärmi.
“Minu arvates ei tohiks kellegi valimisreklaamid halvustada meie rahvast, riiki või teisi europarlamendi kandidaate. Paraku tuli sedasorti reklaame seekord ette,” ütles Voore põhikooli direktor Raivo Reimets. “Igaüks kiitku ikka ennast ja selgitagu, mida valija võidab, kui tema kasuks hääletab, aga ärgu halvustagu teisi!”
Ka Reimets ütles, et usaldab e-hääletamist, ent ise hääletab ikka valimisjaoskonnas.
“Seal on minu meelest lihtsalt tore käia ja tuttavate inimestega juttu puhuda. Väikese nostalgialaksu saab ka: tahes-tahtmata tuleb meelde, kuidas pioneeripõlves tuli valimiskasti juures auvalves seista ja saluteerida, kui keegi hääletussedeli kasti laskis. Vahepeal sai muidugi pulli ka tehtud. Hiljem, noore mehena bändi tehes oli valimispäev ka väga tegus: muudkui pillid auto peale ja järgmisse valimisjaoskonda esinema,” meenutas Raivo Reimets muiates.
Homme, valimispäeval on valimisjaoskonnad avatud kella 9-20. Jõgevamaal on valimisjaoskondi 26. Kõige rohkem — viis — on neid Jõgeva vallas. Valimispäeval saab hääletada üksnes oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Elektrooniline hääletamise aeg sai otsa 21. mail kell 18. Küll aga saavad elektrooniliselt hääletanud homme soovi korral oma otsust muuta. Selleks tuleb minna valimisjaoskonda ja anda seal nn paberhääl. See tühistab automaatselt sama inimese antud elektroonilise hääle. Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu on võimalik valimispäeval hääletada ka kodus.
i
RIINA MÄGI
