Pühapäeval, 24. juulil saab Äksi kiriku ja pastoraadihoone õuel taas kokku Tabivere ja Tartu valla rahvas, et tähistada kihelkonnapäeva, mis kannab järjekorranumbrit 19.
Kahel vallal, kes mõlemad nii iidset Äksi kirikut kui kaunist Saadjärve omaks peavad, on igasuviseks kihelkonnapäevaks välja kujunenud pikaajalised traditsioonid, kuid pea igal suvel on lisandunud ka midagi uut ja üllatavat.
Teadagi ei sünni ükski ettevõtmine ega kujune nii pikaks traditsiooniks juhtiva jõuta ehk korraldustoimkonnata.
“Alati on kihelkonnapäeva korraldanud Raudseppade pere ehk Äksi Puhkemaja omanikud, meie pere ja loomulikult nii Tabivere kui Tartu vallavalitsus,” rääkis kihelkonnapäevade idee autor Aune Sepp, kes on korraldustoimkonnas järjepidevalt tegev olnud alates 1993. aastast, kui esimene kokkusaamine teoks sai. Aune lisas ka, et kindlasti poleks nii mahukas ettevõtmine võimalik sponsorite abita, sest valdade rahakotid on ju õhukesed. “Pikaajalised sponsorid on Tabivere vallas tegutsevad ettevõtted Same OÜ ja Baltic Connexions OÜ. Meid toetavad ka Äksi villatööstus ja vutifarm, Vudila mängumaa ning Mayeri Industries, mille tsehh Tabiveres töötab. Omalt poolt paneb õla alla ka Tabivere lasteaed.”
Äksi Äss pidevalt võistluspaigal
Koos kihelkonnapäevaga sündis kiviheitevõistlus, mille idee pärineb hiljuti manalateele läinud Ants Pajult. Tema tõi Aune Sepa sõnul kohale ka kivi, mil nüüdseks reliikvia väärtus ja mis võistluste vahelisel ajal perekond Sepa kodus hoiul on.
10, 4 kilo kaaluva põllukivi oli Ants valinud just sellise kujuga, et see mugavalt rammumehele käte vahele sobiks. Ise põhjendanud väsimatu ideedegeneraator taolise rammukatsumise kavvasobivust sellega, et Kalevipoegki Saadjärve ümber kive lennutanud on.
Kiviheitevõistlus nimega Äksi Äss pole jäänud vahele ühelgi aastal. Möödunud korral võitis selle kuulus külaline Aleksander Tammert, tänavu on külla oodata Andrus Värnikut, kuid kas temal kohalikke kangeid mehi seljatada õnnestub, selgub alles homme.
1996. aastast ehib kiviheiteplatsi kiriku lähistel ka kivist Äksi Äss. Kuju modelleeris Katrin Põdra, keda rammumehe kivisse raiumisel aitas tema isa Andu Uus, kes ka pasliku kivi valis ja kohale tõi. Kuju avamisest alates saab võistluse võitja oma medali ja tammepärja just kivivägilase kõrval.
Sportlikumale rahvale pakub pinget veel võrkpalli- ja tenniseturniir.
Magustoiduks liha ja leiba
Ei jää pidamata ka iga-aastane munaviskevõistlus, uued ettevõtmised on aga leiva küpsetamine ja liha grillimine.
Mõlemat hästilõhnavat tööd saab Äksis õppida ja hiljem neid oskusi omavahel võrrelda. Ja ega hõrgutised maitsmatagi jää!
Lastelegi on tänavu rohkem mõeldud. Kaiaveres tegutsev Vudila toob lustimiseks kohale batuudid ja väikesed ATV-d, korraldatakse spordivõistlusi ja õuediskot, joonistatakse asfaldile. Esimest korda tulevad külla salapärased nõiakratid Hermi ja Miine, kelle nimedest võib aimata sugulust legendaarse Äksi Nõia Hermine Jürgensiga. Nad korraldavad lastele mänge ja kutsuvad koos endaga seiklema.
Kihelkonnapäev on ikka Äksi kirikust kui kihelkonna pühapaigast alguse saanud. Jumalateenistusega kell 11 juhatatakse päev sisse hommegi.
Tuge rikkast aja- ja kultuuriloost
Finaaliks on aga tänavu Äksi Puhkemaja õuel (ja pisut ka hoones sees) esietenduv näidend “Otto”, peategelaseks siin 17 aastat pastoriametit pidanud Otto Wilhelm Masing. Tabivere ja Tartu Vilde Teatri harrastusnäitlejad muudavad mõned episoodid end surematuks tegutsenud kirja- ja keelemehe loost elavaiks seal, kus võib aimata tema ja ta kaaskondsete kahesaja aasta vanuseid jalajälgi. Sest puhkemaja tegutseb just iidses pastoraadihoones.
Kihelkonna ja kiriku ajaloole kavatsevadki kihelkonnapäeva korraldajad edaspidi järjest rohkem tähelepanu pöörata, sest Äksis on, mida ja keda meenutada. Üks esimesi samme sellel teel on näitus puhkemaja baari fuajees, kus koopiad vanadest ja väga vanadest arhiivifotodest, mis nii paikkonna kui pühakoja minevikust jutustavad.
i
KAIE NÕLVAK
