Nii näevad õppurid, milline näeb välja üks täispikk tööpäev ning kuidas koolis õpetatavad teadmised tööle asudes abiks on. Taolise päeva üks eesmärke on ka tekitada noortes huvi majanduse ja ettevõtluse vastu. Gümnaasiumiõpilased saavad olla ühe päeva töövarjudeks nii riigi- kui ametiasutustes, samuti eraettevõtetes. Õpilane jälgib täiskasvanu tööpäeva kõrvalt ega sekku jälgitava tööplaani, samas aga garanteerib noore kaasamine tööülesannete jälgimisse mõlemapoolse rutiinivaba ning huvitava päeva. Kasulik on töövarju päev mõlemale poolele ? nii õpilasele kui ka tööandjale. Noortele annab selline päev kindlust karjäärivalikuks, muudab majandusõppe huvitavamaks ja erilisemaks ning võimaldab luua esmaseid kontakte potentsiaalsete tööandjatega. Ettevõtjatel avaneb omakorda võimalus aidata noori edukama tuleviku poole, laiendada firma tuntust, selgitada tööandja tegelikke ootusi. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiõpilased osalevad töövarjupäevadel juba kaheksandat aastat. Tänavu on varjudeks ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi majandusklasside õpilased. Eelmisel aastal oli noortel suur huvi töö vastu maavalitsuses, kus jälgiti maavanema, pressiesindaja, maasekretäri, kultuuri- ja haridusosakonna juhataja ja infospetsialisti tööpäeva. Maavalitsuse pressiesindaja Taavi Linnamäe sõnul neile tänavu sellist tungi ei ole, eileõhtuse seisuga on maavalitsuses täna üks töövari, kes jälgib tööd rahandusosakonnas. Kaks noort on andnud teada soovist jälgida ajakirjanike tööd, nii on omad “varjud” täna ka Vooremaa toimetuses. Viimastel aastatel on töövarju päeval osalenud umbes kaks tuhat gümnasisti üle Eesti. Töövarju päevast on kujunenud omalaadne ettevõtlusringkondade ning kooli vaheline koostöövorm. See avab ettevõtjatele võimaluse oma ettevõtet ning töö spetsiifikat tulevastele kolleegidele tutvustada. EVA KLAAS
