Kui rahvapärimust uskuda, siis lõpetati sajandite eest mõnel pool jõuluaeg alles küünlapäeval.
Siis pühitseti vanasti kirikus küünlad alanud aasta jumalateenistuste tarvis ja seega algaski uus kirikuaasta alles 2. veebruaril.
Kuigi tänapäevalgi meelsasti pikki pühi peame, oleme jõuludega küll ammu ühele poole saanud. Naljaga pooleks võib öelda, et varsti on aeg hoopis jaanipäevale mõtlema hakata. Tõepoolest, 8. märtsil on vastlapäev ja aprilli lõpus ülestõusmispühad — ja juba kisuvadki mõtted kilemajja, lillepeenrasse ja pikematele loodusretkedele.
Küünlapäeva päike ja kõrged hanged tõotavat ilusat heinaaega ja rikkalikku viljasaaki, on vanarahvas tähele pannud. Mis hangedesse puutub, siis neist meil tõesti puudust pole, päikese suhtes peame aga homme terased olema, äkki tõesti näitab end korrakski, kuigi ta viimasel paaril kuul üsna haruldane külaline on olnud.
Küünlapäev on kirikukalendris kirjas kui küünlamaarjapäev, sest on seotud neitsi Maarjaga, tegelikult tema poja sünniga, millest 2. veebruaril 40 päeva möödub.
Et aga maarjapäevad kõik naiste pühad on, siis on neil homme põhjust punast veini juua, et põsepuna turgutada. Tegelikult peaksid mehed homme ka naiste tööd ära tegema, seda oleks tugevamalt sugupoolelt aga tänapäeva naiste toimekuse ja laia oskustespektri juures palju nõuda.
1. veebruar 2011
