Hooldusravihaigla ruumid paiknevad Lossi tänaval eriarstiabiteenust pakkuva osaühingu Põltsamaa Tervis hoone teisel korrusel. ?Põltsamaa meedikutel ja patsientidel on meeles veel eelmise haigla sulgemine, mis tegi meid kõiki murelikuks. Pärast seda hakati ootama haigla taasavamist. Nüüd on see rõõmus sündmus siis teoks saanud,? lausus osaühingu Põltsamaa Tervis juhatuse liige kirurg Juhan Sumendu.
Põltsamaa hooldusravihaiglas on kuus palatit, protseduuride kabinet, rõivastusruum ja pesemisruum. Haiglas hakkavad tööle arst Leili Sulg, viis meditsiiniõde, viis hooldusõde ja kaks abitöölist. Juhan Sumendu sõnul võeti meditsiiniõed ja hooldusõed tööle konkursi alusel.
?Asutus, mille homme Põltsamaal avame, pole mitte tavaline hooldekodu, nagu mõned arvavad, vaid hooldusravihaigla, kus saab pakkuda meditsiiniteenust mitmesugustele patsientidele. Näiteks on siin järelravivõimalused Põltsamaa piirkonna elanikele, kellel on tehtud keeruline operatsioon,? rääkis SA Põltsamaa Tervis nõukogu esimees Endel Pajumägi ja rõhutas, et Põltsamaa vajab hooldusravihaiglat juba seetõttu, et linnas ja selle ümbruses elab rohkesti eakaid inimesi.
Põltsamaa linnavolikogu liige, ettevõtja Endel Pajumägi ja Põltsamaa vallavolikogu liige Hendrik Allsaar algatasidki pärast haigla sulgemist esimesena mõtte taasalustada Põltsamaal statsionaarse raviteenuse pakkumist.
Põltsamaa linnavalitsuse tollane majandusnõunik Jüri Reinpõld koostas õendus-hoolduskodu arengukava. Algul hakati rajatavat raviasutust kutsuma õendus-hoolduskoduks. Tänavu kevadel võeti kasutusele nimetus hooldusravihaigla.
Haigla ruumid ehitas Põltsamaa firma, osaühing Lepe Ehitus. Sama ettevõte töö on perearstide ja eriarstide kabinetid osaühingu Põltsamaa Tervis hoones.
Haiglahoone renoveerimiseks kulus kokku 5,3 miljonit krooni, mis laekus Põltsamaa linnavalitsuselt, Põltsamaa vallavalitsuselt ja teistelt piirkonna omavalitsustelt, samuti riiklikest vahenditest.
Patsientide vastuvõtuga alustatakse hooldusravihaiglas oktoobri keskel. ?Põltsamaa meedikutel on plaanis tulevikus otsida veelgi uusi võimalusi inimeste ravimiseks. Haiglahoone juurde oleks mõttekas rajada taastusravikompleks, kus oleks soolakamber, valgusravituba, võimalused muda- ja parafiinmähiste tegemiseks, samuti koht, kus tegelda ravikehakultuuriga,? rääkisid staa?ikas neuroloog Luule Loik ja SA Põltsamaa Tervis nõukogu liige Merle Mölder.
JAAN LUKAS
