Jõgeva kultuurikeskuses algavad homme XXIII Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tähetund”. Seekord interpreteerivad kakskümmend gümnaasiumiastme luuletruppi kogu Eestist Leelo Tungla ja Maarja Kangro luulet.
Leelo Tungalt teatakse eelkõige lastekirjaniku ja -luuletajana. Ent tegelikult on ta kirjutanud suurepäraseid luuletekste ka täiskasvanud lugejaile. Paraku on need teenimatult lastele suunatud loomingu varju jäänud. Tänavune “Tähetund” aitab seda viga ehk natuke parandada. Et asi veelgi intrigeerivam oleks, otsustasid korraldajad võtta peale Leelo Tungla luule kavva ka tema tütre Maarja Kangro loomingu.
“Leelo Tungla ja Maarja Kangro puhul jääb üle imestada, kuidas ema ja tütar inimeste ja luuletajatena nii erinevad võivad olla,” ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. “Eriti põnevil olengi nende lavastuste suhtes, mis kokku pandud mõlema autori loomingust.”
Ka tänavuse Tähetunni teemas — “Tule mu koopasse, valguseaine” — on ühendatud Kangro ja Tungla tekstid. Maarja Kangrol ilmus 2007. aastal luulekogu “Tule mu koopasse, mateeria”, “Valguse aine” on aga ühe Leelo Tungla luuletuse ja selle järgi nime saanud luulekogu (ilmus 1986) pealkiri.
Kakskümmend lavastust
Luulepäevad avatakse homme keskpäeval ning reedese päeva jooksul jõutakse ära vaadata 13 lavastust. Kella viie ajal õhtul tehakse etendustesse paus ja võetakse ette teekond Betti Alveri parki, kus süüdatakse küünlad ja mälestatakse Jõgevalt pärit luuletajat, kelle sünnist möödub 23. novembril 109 aastat.
Õhtul pärast etendusi saavad juhendajad žüriilt ehk Akadeemialt (sellesse kuuluvad ka Leelo Tungal ja Maarja Kangro) tagasisidet, noortele luulehuvilistele mõeldud puhkeõhtu sisustavad aga Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias õppivad muusikud.
Laupäeval vaadatakse ära seitse lavastust, seejärel annab Akadeemia taas tagasisidet ning asub siis otsust tegema. Noorte luulepäevaliste aega sisustavad aga taas külalised Viljandi kultuuriakadeemiast. Sedakorda tutvustavad nad teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppesuunda. Teisiti öeldes demonstreerivad külalised eesotsas Taavet Janseniga seda, mida laval valguse, heli, tossu ja muude põnevate asjadega ära teha annab.
Laupäeval kell 16 pannakse luulepäevadele pidulikult punkt ja autasustatakse paremaid.
Luulehuvilisi noori tuleb Jõgevale kokku igast Eestimaa nurgast. Rakverest on tulemas suisa neli truppi. Kõige esindatumaks kooliks võib lugeda Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi: sealt astub üles kolm truppi.
Absoluutses kooskõlas
Jõgevamaad esindab seekord ainult Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja. Nende lavastust “Sa seisad seal…” saab näha homme õhtul viimase etendusena. Lianne Saage-Vahuri sõnul on lavastuse aluseks Leelo Tungla sonetipärg “Avamine”, mis on pühendatud luuletaja abikaasale, varalahkunud heliloojale Raimo Kangrole.
“Olin senini arvanud, et sonetipärg on kirjutatud pärast Raimo Kangro surma, ent kui aastaarve võrdlema hakkasin, sain aru, et tegelikult oli Kangro nende tekstige kirjutamise ajal veel elus,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Asja selles valguses vaadates võib öelda, et need luuletused on väga tähendusrikkad. Küsisin Leelo Tunglalt ka luba tema tekste vastavalt lavastuse vajadustele “hakkida”. Ta lubas, ent kahtles natuke, kas möllu ja nalja armastavad noored sonettide range vormi ja tõsise meeleolu omaks võtavad. Aga noored on nüüdseks õppinud sonettide lugemist nautima ning Raimo Kangro muusika, mida lavastuses kasutame, on tekstidega absoluutses kooskõlas.”
Luulepäevi “Tähetund” korraldavad MTÜ Tähetund, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja ja Jõgeva põhikool. Kultuurikeskuses on luulepäevade ajal üleval Anatoli Makarevitši fotonäitus mullusest “Tähetunnist”, kooliteatrite suvekoolist Rannal ning kooliteatri Liblikapüüdja 25. sünnipäevast.
RIINA MÄGI
