Viis õpetajat Luua Metsanduskoolist — Aino Mölder, Evelin Saarva, Sille Viljamaa, Andres Müürisepp ja siinkirjutaja —käisid nädalasel koolitusreisil Hollandis. Sõidu eesmärk oli tutvuda kompetentsipõhise õppega Hollandi õppeasutustes. Kuulasime loenguid, käisime maa- ja linnakutsekooli klassides ja praktikabaasides, erinevates ettevõtetes, näidisaedade kompleksis, ehitus- ja aiandusmessil, looduskaitsealal, looma- ja botaanikaaias, tutvusime mitme linna ja asulaga, kasutasime nii kodu- kui hotellimajutust, seega saime üsna hea sissevaate Madalmaade Kuningriigi ellu.
Hollandi sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on 133 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, Eestil 64. Töötus on Hollandis hetkel 4,1 protsenti, Eestis 12,8 protsenti. Tööhõive on 15-64 aastaste hulgas Eestis 61 protsenti (buumi ajal 69,4 protsenti), Hollandis 74,7 protsenti. Holland võõrustab traditsiooniliselt palju välisõppureid. Hollandlaste meelelaad on praktiline ja probleemide lahendamisele suunatud.
Mis on kompetentsipõhine õpe (competence based learning, väljundipõhine, tulemuspõhine õpe)? Kas see on õpisüsteem, mis toodab võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi? Ei, sellise õppe eesmärgiks on anda iga astme töölisele täpselt tema tasemele ja ametile vajalikud oskused.
Hollandi ettevõtted saavad 75 protsenti tööjõust kutsekoolidest ja vaid 25 protsenti vabalt tööjõuturult. Õpe toimub kooli ja ettevõtte tihedas koostöös, pakutakse palju erinevatele kutsestandarditele vastavaid õpimooduleid, eesmärk on anda tulevasele töölisele “hariduse rätsepaülikond”, just see, mida ta oma tööprotsessis vajab. Näiteks võib omandada samas põllumajanduslikus kutsekoolis paraveterinaari või linna rohemajanduse või hoopis toiduturismi kitsama eriala — võimalusi on palju.
Hollandi haridussüsteem
Hollandi lapsed käivad algkoolis 4.-12. eluaastani. Seejärel on neil võimalik jätkata eelkutseõppes, gümnaasiumis või akadeemilises gümnaasiumis ehk eel-ülikoolis. Valik tehakse testide põhjal, mis näitavad nii lapse üldist võimekust kui kutsesobivust. Eelkutseõppest on võimalus minna kutseõppesse ja edasi kõrgemasse kutsekolledžisse. Gümnaasiumist saab minna polütehnikumi või kõrgemasse kutsekolledžisse, akadeemiline gümnaasium valmistab õpilasi ette ülikooli tarbeks (kolm haridusastet), kuid ülikooli võib jõuda ka kutsehariduse kaudu (viis haridusastet). Hollandi õpilasel on rohkem valikuvõimalusi, ta saab kombineerida endale isikupärase haridustee. Riik toetab õpilasi kuni 27. eluaastani.
Hollandi kutsekool
12 – 15-aastane õpilane omandab eelkutseõppes põhihariduse, kuid tutvub juba ka kutseõppega, õpib üldisi sotsiaalseid oskusi – kellaajast kinnipidamist, üldist korralikkust, koostööd kaaslastega, väljendusoskust, eneseanalüüsi, oskust küsida. Neli päeva nädalas käib ta koolitunnis ja ühe päeva ettevõttes. Järgmised üks kuni neli aastat veedab noor kutseõppes, mille eesmärgiks on omandada 2., 3. või 4. taseme töölise kvalifikatsioon. Neli päeva nädalas töötab õpilane ettevõttes ja ühe koolis. Ühes ettevõttes ei praktiseeri ta rohkem kui ühe aasta. Tasemelt tasemele liigub ta praktiliste tööeksamitega, need ongi tema õpiväljundid. Teise taseme saamiseks teeb õpilane kaks eksamit, kolmanda jaoks kolm, neljanda jaoks samuti kolm eksamit.
Olenevalt tasemest, kestab eksam poolest päevast kahe nädalani. Eksamite juurde käivad ka õpimapid, kus õpilane kirjeldab ja tõendab oma tulevase kutsega seotud oskusi ja tegevusi, arvesse võib minna ka askeldamine vanaema aias. Kooli vaatlejad käivad firmades ja firmade omad koolis. Koos hinnatakse kutseeksamite tulemusi.
Tööliste kvalifikatsioonitasemed
Hollandi palgatasemete ja küllalt ühtlase tööjõuturu puhul saab esimese astme tööline miinimumpalga lähedase summa, pärast maksude tasumist jääb kätte umbes 1000 eurot. Neljandal astmel on netopalk peaaegu 2000 eurot. 88 töötajaga Wencopi aiandusfirmas oli mõniteist esimese astme töölist, nende hulgas isegi kirjaoskamatuid, kes aga sellest hoolimata omavad staaži ja saavad tubli töö puhul palgalisa. Eesti oludes on selline inimene tavaliselt lihtsalt väikese abiraha saaja, keda tööle ei rakendata, Hollandis aga korralik maksumaksja. Kõige rohkem mvajab firma kolmanda astme töölisi.
Tuleviku nägemine
Dordrechtis Da Vinci kutsekolledžis tutvustas kohaliku õppe-teaduspargi projektijuht plaani, mis ühendaks kutseõppe, kõrgtehnoloogiafirmad ja elurajooni. Piirkonnal on selge arengukava, mis näeb ette tööjõuvajadust laevaehitussektoris 2020. aastaks. Laevaehitajate koolitamist on juba alustatud. Ehitusjärgus on tootmiskompleks, mille pinnad üüritakse firmadele (Siemens, Philips, jne). Hoone seinad tehakse klaasist, et töö firmades oleks pidevalt õpilaste silme ees. Kõrvale rajatakse elamurajoon 900 inimesele ja toimiv elukondlik taristu teenindusfirmadega lastehoiust moedisainini. Need oleksid ühtlasi ka kooli teiste erialade praktikabaasideks.
Neid plaane kuulates läks mu mõte Eesti riigijuhtidele, kes kordavad, et järgmise aasta majanduskeskkond on ette ennustamatu, Jõgevamaa arengukavale, mis rõhutab vajadust kiiresti Tartusse tööle minna, ja oma valla arengukavale, mis kirjutab maakondlikud tee-ehitusprojektid oma peaaegu ainsate saavutuste hulka.
Looduse ümberkujundamisest
Hollandlaste endi nali seletab oma riigi territooriumi vajumist järgnevalt: kui 41,5 tuhandel ruutkilomeetril on 17 miljonit inimest, 8,5 miljonit lammast, 4,5 miljonit veist ja 4,5 miljonit autot, polegi midagi imestada. Umbes pool sajandit tagasi rajati ulatuslik Flevolandi poldriala. Merest tõstetud saar on olemas tänu kolmele suurele pumbajaamale. Kui need ei töötaks, saaksid seal liikuja jalad peagi märjaks.
Ala jaotati põllumaaks, kommunaalmaaks ja tööstuspiirkonnaks, ettevõtjad aga ei tahtnud sinna tulla. Maa jäeti sööti, istutati puid, lasti metsistuda ja rajati Zeewolde kaitseala, kuhu asustati mõnikümmend punahirve, metsveist ja koniku tõugu hobust.
Loomi ei kütitud ega hooldatud, nende arv kasvas paari tuhandeni. Nüüd on esimesed konikud jõudnud ka Eestisse Soomaa lamminiite puhastama. Kõik on kõigega seotud. Näiteks see, kas Zeewolde saab raha, et ühendada sealsed metsad 11 kilomeetri pikkuse koridori kaudu teiste Hollandi metsadega, sõltub ka otsustest, mida Slovakkia ja Eesti teevad Kreeka abirahade suhtes. Eriti uhked on hollandlased väikese kõverjooneliselt istutatud metsa ja kõveralt kaevatud järvede üle. Nad igatsevad metsikut loodust. Selles osas on ka meil midagi, millega heaoluühiskonnale eeskujuks olla.
Võlusõnad
Kompetentsipõhises õppes peaks iga õppur endalt pidevalt küsima, mida ta päeva jooksul juurde õppis ja kuidas ta seda uut teadmist kasutama hakkab. Viiel Luua õpetajal tuli neile küsimustele vastata nii pärast loengupäeva kui pärast messi või firma külastamist. Õpilase huvi asja vastu näitab aga just küsimuste esitamine õpetajale. Seda rõhutasid nii hollandlased kui president Ilves oma koolialguse kõnes. Luuakate hulgas oli dendroloog, florist, botaanik, metsamasinist, üldainete õpetaja, küllaltki tihti esitasime ka meie külas olles asjalikke küsimusi.
Nüüd tuleb aru pidada, kuidas Hollandi kogemust Eesti oludes rakendada. Tänud kõigile hollandi kolleegidele ja sõpradele ja Leonardo programmile.
Töölise kvalifikatsioon
1. aste – teeb. Abitööline, kes pärast esmast väljaõpet täidab lihtsat ülesannet. Kärutab kruusa, rohib jne.
2. aste – teeb ja küsib. On omandanud oma ameti põhilised töövõtted ja täpsustab ise, mida temalt nõutakse. Milline peab olema aias kõnnitee äär, kui tihedalt istikud jms.
3. aste – teeb ja juhendab. Tunneb kogu tööprotsessi, rajab teise astme tööliste abiga kliendile aia: kõnnitee, tiigi, hekid, peenrad.
4. aste – korraldab. Kontoritöötaja, kes võtab kliendilt tellimuse, disainerilt kujunduse, koostab eelarve, tellib materjalid, annab objekti töökäsu kolmanda taseme töölistele. Et jõuda sellele tasemele, peab ta läbima kõik madalama taseme koolitused.
Mis on töötaja kompetents
*Kompetents koosneb teadmistest, oskustest ja hoiakutest.
*Sügavad teadmised ja töövilumused ei ole piisavad, kui ei ole töötahet, vastutustunnet, tööalaseid eesmärke.
*Neid aga mõjutavad nii palk, töötingimused kui töötaja isiklikud mured, ka see, kui noormehel pole pruuti ning ta on kurb.
*Nii on töötaja probleemid ka tööandja omad, nende lahendamine toob otsest kasu nii firmale kui riigile, ühiskonnale.
i
JAANUS JÄRS
