Luua metsanduskool soovib Hollandi kogemuste põhjal muuta praktikasüsteemi nii, et kasu oleks kolmepoolne – rahule peaksid jääma nii õppurid, tööandjad kui ka kool.
Nädalaselt Leonardo da Vinci programmi abiga korraldatud Hollandi koolituselt naasnud Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba, arendusjuht Anu Vaagen ning maastikuehituse juhtivõpetaja Raili Laas teavad, et ees ootab suur töö kutseõppe väljundipõhiseks muutmisel.
Kaks aastat osales Luua Metsanduskool keerulise nimega Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku võrdlemise projektis EQUFAS Eesti poolse juhtkoolina. Projekt tõestas, et haridussüsteeme muutmata ei ole võimalik luua töövõimelist kvalifikatsioonisüsteemi, mis toimiks kõikjal Euroopa Liidu liikmesriikides. Hollandi Wellantcollege oli EQUFASi juhtkool.
Meie ettevõtjatel veel pikk tee käia
Kolm inimest Luua koolist olid nädal aega end Wellantcollege’is täiendamas ning nägid, kuidas kool ja praktikaettevõtted selles riigis koos töötavad.
“Eesti ettevõtjatel on veel pikk tee mõistmiseni, et kutseõppeasutusest tulnud praktikant pole pelgalt toores tööjõud, vaid võimalik tulevane kolleeg,” nentis Anu Vaagen.
Raili Laasi sõnul algab kõik suhtumisest. Erialaseid teadmisi ja oskusi on võimalik õppida, kuid suhtumist töösse ja vastutustunnet on raske õpetada. “Selleks peame me, õpetajad, kõigepealt endast peale hakkama,” kinnitas Anu Vaagen. Praktikandi probleemide korral istuvad Hollandis maha aru pidama õpilane, kool ja ettevõtja.
Wellantcollege’is oli õpilasel võimalik valida, kas ta on neli päeva koolis ja ühe praktikal või vastupidi. Praktika ja teooria käivad käsikäes kohe õpingute algusest peale. Meil on õpilane koolis, siis läheb kuuks praktikale ja see ei võimalda tal sageli täita mitmekesiseid tööülesandeid. “Peaksime mõtlema, kuidas praktikat terve õppeaja peale hajutada,” märkis Laas.
Uus praktikasüsteem
Luua Metsanduskool esitas Euroopa Sotsiaalfondile taotluse saada raha oma praktikasüsteemi väljaarendamiseks. Hollandi Wellantcollege’i õppejõud ja sealsetele õppuritele praktikabaasi pakkuvad ettevõtjad on nõus vajadusel tulema Eestisse appi koolitajate ja nõuandjatena.
“Me ei lähe Hollandi kogemusi kinnisilmi kopeerima, võtame üle meie oludesse sobiva,” rääkis Vaagen, kelle kinnitusel ei jäta kool praktikasüsteemi uuendamist katki, kui raha ei saada. Siis hakatakse uut süsteemi välja arendama sammhaaval.
Eestlased vestlesid ka Hollandi õpilastega ning said kinnitust, et õpilastele väljundipõhine õpe ja hindamine sobib ning nad on rahul.
“Hollandlaste süsteemis on väga tähtis portfolio, mis sisaldab eneseanalüüsi ning tõestusi omandatud kompetentside kohta. Portfoliod on nii õpilastel, õpetajatel kui ka hindajatel,” kirjeldas Vaagen.
Eestlased viibisid vaatlejate ja hindajatena ka ühe erialaeksami juures. Hindamine toimus intervjuu vormis. Õhkkond oli eksamil hästi vaba, õpilane analüüsis, mida ta tegi, mitte ei esitanud peast ainult fakte.
“Vestluses selgitas õpilane, miks ta mõnd tööriista kasutada ei osanud ning mida oleks ta pidanud tegema selleks, et osata. Hinnatakse ja aktsepteeritakse ka seda, et õpilane näeb oma vigu, tunnistab neid ning analüüsib, miks need juhtusid. Sellel eksamil ei püütud midagi varjata. Kui vestlus oli läbi, tuli hindajatel öelda, kas nad saavad õpilast usaldada,” rääkis Laas.
Raili Laas püüab Luual juurutada samasugust süsteemi, et annab kätte lähteülesande ning kõik algab nullist. Meil püütakse tihti ka tööriistad valmis panna ja näidata näpuga, kust alustada. Hollandis aga oli eksamitegijal abiks hoopis noorema kursuse õpilane, keda ta pidi juhendama. Anu Vaagen lisas, et taoline süsteem annab õpilasele võimaluse näha tööülesannet avaramalt, õpetab oma meeskonda juhendades tööd paremini organiseerima. “Õpilane peab ise lahenduse leidma, seda hinnataksegi.”
Luua Metsanduskooli õpilastel on edaspidi võimalik minna Hollandisse praktikale, samuti on võimalik õpetajate vahetus.
i
HELVE LAASIK
