Statistikaameti andmetel jätkusid soodsad arengud tööturul ka II kvartalis – töötute arv kahanes 71 000 inimeseni ning töötuse määr 10,2 protsendini. Hõivatuid oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,6 protsenti enam ning enim kasvas vanemaealiste hõive (üle 50 eluaasta). Noorte tööhõive seevastu pisut kahanes. Enim panustasid hõive kasvu tagasihoidlikuma hõivatute osakaaluga tegevusalad nagu haridus ning haldus- ja abitegevused, kus hõive kasvas aastatagusega võrreldes vastavalt 10 ja 32,2 protsenti. Ka kasvas hõive avalikus sektoris, panustades koguhõive kasvu 0,8 protsendiga. Tööhõive kasvu võis täheldada lisaks veel põllumajandussektoris, kus ilmselt on tegemist hooajaliste lepingutega.
Vanuserühmade lõikes kasvas hõive, nagu öeldud, enim vanemaealiste vanusegrupis (50-74) – hõivatuid oli aastataguse ajaga võrreldes 6,2 protsenti enam. Noorte tööhõive vähenemist mõjutas aga peamiselt noorte meeste hõive kahanemine – 15-24 aastaste meeste hõive langes eelmise aasta sama perioodiga 9,6 protsenti. Naiste hõive samas vanusegrupis siiski kasvas 1,9 protsenti. Noorte meeste hõive kahanemine võib olla seotud ühelt poolt kahaneva hõivega töötlevas tööstuses, ent teisalt võib hõive kahanemine olla seotud ka sesoonsete teguritega. Statistikaameti andmed kirjeldavad kaude ka tööjõu liikumist – juba teist kvartalit järjest on tööealine elanikkond vähenenud Lõuna- ja Kirde-Eestis ning tublisti kasvanud Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis. See võib aga tähendada, et sisemaine mobiilsus on kasvamas. Keskmisest madalam töötusemäär ongi just Põhja- ja Kesk-Eestis (töötuse määr on vastavalt 8,5 ja 9 protsenti).
Samas tasub rõhutada, et vaatamata hõive jätkuvalt kiirele kasvule on töötuse määra kahanemist pidurdanud endiselt kasvav aktiivsus – II kvartalis ulatus aktiivsuse määr (hõivatud või tööd otsivate inimeste osakaal kogu vastavaealises rahvastikus) juba 67,9 protsendini, mis on alates 1990ndate lõpust üks kõrgeimaid näitajaid – vaid eelmise aasta III kvartalis oli aktiivsuse määr kõrgem ulatudes 68,4 protsendini. Aktiivsuse määra võib ühelt poolt mõjutada rahvastiku vanuseline struktuur – tööturule on sisenenud nn beebibuumi põlvkond ning ka sündimuskäitumine on märkimisväärselt muutunud viimase 20 aasta jooksul. Seda kinnitab samuti mitteaktiivse elanikkonna kahanemine – võrreldes 2000. aasta II kvartaliga on käesoleva aasta II kvartalis mitteaktiivseid ligikaudu 60 tuhat inimest vähem.
Töötute arv kahanes II kvartalis märkimisväärselt – kui I kvartalis (osaliselt sesoonsusest tingitult) töötute arv ulatus 79 600 inimeseni, siis II kvartalis oli töötuid 71 000 inimest. Tublisti on kahanenud väga pikaajaliste töötute arv (töötuse periood on pikem kui 24 kuud) – ligi 18 protsenti eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Aasta ja enam tööd otsinud inimeste osakaal kogu töötute arvus on aga endiselt kõrge, ulatudes üle 50 protsendi. Kolmandik töötutest on tööd otsinud vähem kui kuus kuud ning 6-12 kuud on tööd otsinud pea 15 protsenti töötutest. Enam kui pooled töötutest on mehed – meeste töötuse määr on 11,6 protsenti ning naiste oma vaid 8,8 protsenti. Viimane viitab tõenäoliselt jätkuvatele struktuursetele muutustele majanduses – üha enam luuakse töökohti teenindussektoris ning vähem tööstuses.Sellel aastal hõive kasv jätkub, kuid tagasihoidlikumalt kui eelmisel aastal.
i
ANNIKA PAABUT, makroanalüütik
