Homme keskpäeval annavad liivlased kontserdi Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi klassitoas ja kell 16 saab nende esinemist näha Tabivere rahvamajas. Sama päeva õhtul jõuavad külalised Jõgevale, kus neid ootab kultuurikeskuses tegutsev folklooriselts Jõgevahe Pere, et koos nendega sõprusõhtut pidada.
Ülehomme päeval astub Kandla ühel või kahel korral üles Jõgeva Gümnaasiumis, õhtul kell 17.15 annavad nad aga kontserdi Jõgeva kultuurikeskuse laval. Reedel suunduvad liivlased Tartusse, et osaleda koos teiste Eestisse saabunud kollektiividega Tartu Ülikooli aulas toimuval hõimupäevade kontserdil. Hõimupäevade lõppkontsert leiab aset laupäeval Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus. Sealgi on Kandla osaline.
“Peale sõprusõhtu korraldamise tuleb Jõgevahe Perel olla ka liivlaste võõrustajaks,” ütles Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. “Majutuse korraldame neile spordikeskuses Virtus, toitlustavad Virtuse kohvik ja Jõgeva Gümnaasium.”
Liivi folklooriansambel Kandla (eesti keeles Kannel) tegutseb alates 1972. aastast Ventspilsi lähedal Targale vallas. Kuna paljud ansambli liikmed elavad või õpivad Ventspilsis ning et Ventspilsi linnal ja Targale vallal on head koostöösidemed, käib ansambel tavaliselt koos Ventspilsis asuvas ajaloolises Liivi ordulossis.
Kandlas teeb kaasa 17 inimest: seitse täiskasvanut ja kümme noort. Osa neist on liivlaste järeltulijad, osa lihtsalt liivi-sõbrad. Selliseid inimesi, kes end päris puhtaks liivlaseks võivad nimetada, on elavate kirjas teatavasti vaid mõni.
Kandla esitatavates rahvalauludes, -tantsudes ja laulumängudes kajastub liivlaste elu aastaring ja rahvakombed. Mängitakse rahvapille: kannelt, plokkflööti, väikest trummi ja jauramit.
Eestimaad on Kandla külastanud varemgi. Käidud on Tartus, Tallinnas, Paldiskis, Saare- ja Hiiumaal. Pidevalt on osaletud rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltika ? nii siis, kui see on toimunud Lätis, kui ka siis, kui see on toimunud Eestis.
Ansambli nooremad liikmed tutvustavad Piski Kandla ehk Väikese Kandle nime all liivi folkloori igal aastal Lätis toimuval rahvusvahelisel koolinoorte folkloorifestivalil.
Esimesed soomeugri hõimupäevad toimusid 1928. aastal Soomes, Eestis peeti selliseid päevi Fenno-Ugria Asutise korraldusel esimest korda 1929. aasta jaanuaris. 1931. aastal Helsingis peetud IV soomeugri kultuurikongressil otsustati, et hõimupäevi hakatakse pidama Eestis, Soomes ja Ungaris iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Hõimupäevad muutusid hõimurahvaste suurkohtumisteks, kus mõeldi ühistele keele- ja kultuurijuurtele, mis ajaloo kiuste omavad ka praegu meie rahvaste seas tähendust ning on enda tutvustamisel maailmale omamoodi visiitkaardiks.
Eesti Vabariigi okupeerimise tagajärjel hõimupäevade tähistamise traditsioon katkes, suleti ka hõimurahvaid sidunud organisatsioonid. 1988. a hakkas aga hõimuliikumine taas elavnema, asutati esimesed hõimurahvaid ühendavad seltsid ning jõuti Eesti Ungari Seltsi ja Eesti Lasteraamatukogu initsiatiivil esimeste sõjajärgsete hõimupäevade tähistamiseni. Sestsaati on hõimupäevad toimunud taas igal aastal.
RIINA MÄGI
