Praegu on iga kirjaoskaja inimene koroona asjus omaette spetsialist. Loeb uudiseid, otsib internetist numbreid ja koostab prognoose. Ainult Igor Mang vaikib – äkki teab ta midagi rohkemat.
Võibolla seda, et maailmas kasutatakse eri testimisskeeme ja arvutusmudeleid, pole riikide andmed eriti võrreldavad ja targemaks saame jupp maad tagantjärele. Pole ka minul teile midagi sellist rääkida, mida teadlased poleks üldsusele teada andnud. Kuigi mõned mõtted siiski.
Kätepesu on uus norm
Kõigepealt, koroonaviiruseid on palju, mõnedega neist on inimkond juba tuttav. Piisknakkus nagu ikka, levib köhides-aevastades, kui piisad satuvad näkku ja sealt limaskestadele. Ümbritseva keskkonna pindadel viirused mõni aeg säilivad, aga selleks, et kuskilt ukselingilt nakkus saada, peab viiruse hulk olema küllaltki suur, et ületada meie loomulik vastupanuvõime.
Kõiki pindu, millega kodust väljas kokku puutume, ei ole võimalik desinfitseerida, märksa lihtsam on oma kaks kätt puhtaks pesta. Desovahenditega liialdada pole mõtet, need on vajalikud siis, kui vett ja seepi pole saadaval.
Liikumispiirangud on mõistlikud, tänu nendele on sel aastal enneolematult madalale tasemele langenud haigestumine grippi ja gripilaadsetesse nakkustesse. Maskidest niipalju, et kirurgilist maski kannab meedik, et patsienti protseduuri ajal mitte saastada.
Kirurgilist maski kannab haige inimene, et mitte ümberolijaid nakatada, kuigi temal oleks targem kodus istuda. Need on tõenduspõhised reeglid. Respiraator on kaitsevahend neile, kes töötavad iga päev kümnete nakkushaigete keskel. Poemüüjad, klienditeenindajad ja kullerid võiksid kanda hoopis kaitsevisiire – need lasevad hingata, on korduvkasutusega ja võivad päev otsa ees olla.
Massiliseks kandmiseks sobib mis iganes. Tolmumask, moekunstniku disainitud või vanaema kootud, suusasall üle suu ja nina – tänaval ja poeskäiguks kõlbab kõik. Viirust kinni ei pea, küll aga süljepiisku, abiks seegi. Mõnes riigis on maskide kandmine tehtud kohustuslikuks, kusjuures alati valitsuse käsuga ja risti vastupidi kohaliku peaviroloogi soovitusele. Aga minu meelest, võiks kanda küll. Vabatahtlikult. See distsiplineerib. Kui näed, et teistel on maskid ees, käitud ise ka reeglite järgi.
Viirused ei kao
Isolatsioonist. Karantiin on sund ja selle rikkumine karistatav. Vabatahtlik eneseisolatsioon on soovituslik, meil peamiselt riskigrupile, mujal pole nii kergelt läinud ja kõik pidid kuu aega kodus istuma. Aga nädalate viisi stressis, hapnikuvaeguses ja liikumisvaeguses olek langetab immuunsust.
Kui on lubatud reegleid täites väljas liikuda, tuleb seda teha niipalju kui võimalik. Kuni pole ravi ega vaktsiini, on värske õhk, liikumine ja tervislik toit põhilised vahendid, kuidas immuunsüsteemi tugevdada. Õhuhapnik on Eesti suurim loodusvara ja siiamaani tasuta!
Hooajalised viirusnakkused hakkavad mööduma, sama tendentsi näitab Covid-19. Teine laine, millega hirmutatakse, on tuttav asi – sügisene viiruspuhang, kus koroona on nüüd juba nii-öelda standardpaketis koos gripi, paragripi, rotaviiruse, adenoviiruse, rinoviiruse ja teistega. Ei miskit uut ja hullu. Aga et korraliku õpetuse saanutena julgelt ja teadlikult sügisele vastu astuda, siis olge palun terved!
Doktor
Viktor Vassiljev
