Teisipäevases tervishoiuvaldkonna töötajate üleriigilises hoiatusstreigis osales ka Jõgeva haigla. Hommikul kell üheksa kogunesid haigla töötajad, kes polnud seotud vältimatu arstiabi andmisega, haigla välistrepile, kaasas loosungid tekstiga “Tervis on kallis” ja “Ole terve!”
Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu eestvõttel toimunud tunnise hoiatusstreigiga nõudsid tervishoiutöötajad tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi. Samuti nõuti tervishoiuala töötajate üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist.
“Eelkõige toetame streikides siiski oma patsiente,” sõnas Jõgeva haigla siseosakonna vanemõde ja Eesti Õdede Liidu esindaja Svetlana Potashenkova. “Kui riik tervishoidu piisavalt ei rahasta, siis ravijärjekorrad ei lühene. Kui aga inimesed õigel ajal arstile ei pääse, on kulutused nende ravimiseks hoopis suuremad, sest tekivad tüsistused või uued ja raskemad tervisehädad.
Streigis osalevad kõik haigla töötajad, kes on seotud plaaniliste töödega statsionaaris või polikliinikus. Võin rõõmuga märkida, et streigi ajaks on kohale tulnud ka palju neid, kes graafiku järgi tööl ei peaks olema. Haigla igas osakonnas on loomulikult keegi valves.”
Svetlana Potashenkova luges ette ka Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu pöördumise valitsuse ja riigikogu, aga ka kõigi Eesti inimeste poole. Pöördumises oli näiteks öeldud, et Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas efektiivsuselt kahe esimese ja rahastamise tasemelt kahe viimase riigi hulgas. Kuna haigekassa eelarve on tehtud tegelikust ravivajadusest teadlikult väiksem, ootab ravijärjekordades üle Eesti enam kui 180 000 inimest. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta — haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasategemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem.
Töö jääb tasustamata
Üleskutse koostajate arvates pole mingit vajadust nii toimida, sest haigekassas on vajalik raha olemas, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib aga paratamatult järeleandmisele kvaliteedis.
Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder ütles streikijate ette astudes, et tema ise streigis osaleda ei saa, sest ta pole töövõtja, vaid tööandja.
“Aga tänan teid kõiki selle eest, et te tublilt tööd olete teinud. Kahjuks jääb osa sellest tasustamata. Eelmisel poolaastal osutasime me näiteks teenust 60 000 euro jagu enam, kui haigekassaga sõlmitud leping ette nägi. Peale aja ja raha neelas see ka meie muid ressursse, nagu maja küte, söök jne. Kui meie jaoks tähendas see, nagu öeldud, mitmekümne tuhande euro suurust kaotust, siis suuremad haiglad on ilma jäänud suisa miljonitest,” kinnitas Põdder.
“Inimesed ja nende tervis on Eesti kõige suurem varandus,” ütles taastusraviarst Zoja Avi. “Kui inimesel pole tervis korras, ei suuda ta midagi kasulikku teha. Kui tervis on korras, on inimene rõõmus ja tegutsemisvõimeline ning annab oma tööpanuse meie majanduse edendamisse. Streigiga ei taha me saavutada mitte midagi muud, kui seda, et need, kes tervishoiu finantseerimise üle otsustavad, mõistaksid, et selles süsteemis on vaja midagi muuta.”
Segadust polnud
Meditsiiniõde Kaie Õun kinnitas, et hoiatusstreik oli väga vajalik:
“Ka meie, meditsiinitöötajad, oleme ju haigestudes ise patsiendid ja tunneme omal nahal, kui raske on eriarstide juurde pääseda. Pigem võitlemegi tänase streigiga selle eest, et patsientide elu paremaks läheks. Seisame teatud mõttes ka enda eest, ent meditsiinitöötajate palk on meie meelest ainult osa tekkinud probleemipuntrast. Olulisem on võib-olla see, et töökoormus muutuks mõistlikumaks.”
Jõgeva haigla polikliinikus ei toimunud teisipäeval kella üheksast kümneni plaanilisi vastuvõtte. Suurt segadust see siiski ei tekitanud. Haigla polikliiniku registratuuri töötajad ütlesid nimelt, et sestpeale, kui hoiatusstreigi toimumisaeg teatavaks sai, nad patsiente selleks ajaks vastuvõtule ei registreerinudki. Varem registreeritud patsiente püüti aga võimaluse korral vastuvõtuaja edasilükkumisest teavitada.
Palamusel elav Anneli Villem oli siiski koos pojaga kella üheksaks spetsialisti vastuvõtule tulnud.
“Ema ütles mulle küll, et ei ole mõtet polikliinikusse tulla, sest tervishoiutöötajad streigivad, ent mina tulin ikka igaks juhuks kohale. Kui vastuvõtule ei saa, lähen rahulikult koju tagasi. Olen tegelikult selle poolt, et meditsiinitöötajad streigivad, sest tervishoiuvaldkond on meil tõesti alarahastatud,” ütles Anneli Villem. Tema pääses tegelikult teisipäeva hommikul koos pojaga siiski soovitud vastuvõtule, sest spetsialist, kelle abi nad vajasid, oli ära unustanud, et tegemist on streigipäeva hommikuga, ja viibis kabinetis.
RIINA MÄGI
