2017. aastal suri Eestis alkoholiga seotud haiguste tagajärjel 451 inimest. Eestis tarvitab alkoholi umbes 83 protsenti täiskasvanutest. Purjus noorte hulk avalikel üritustel ületab igasugused piirid. Olukord on halb ning järjest enam inimesi kannatab viinakuradi käes.
Kui varem pidi kartma viinakuradit, siis nüüd kimbutab naisi aina enam veinikurat. Deemon, mis saab alguse „sellest ühest pokaalist“ ning lõpeb halvemal juhul pudeliga igal õhtul. Kuni allakäigutrepi viimase astmeni. Tihtipeale ei julgeta ega taheta sellest rääkida, sest veini libistamisest on kujunenud just kui kultuuri osa. Paraku ei taheta tunnistada, et tegemist on probleemiga, sest see on ju vaid üks pokaal või pits. Aga kõik sõltuvused algavadki sellest ühest.
Septembris kestev kampaania „Septembris ei joo!“ võib küll teadvustada probleemi, end paadunud alkohoolikut see enam ei paranda. Kampaania raames on hea endalt küsida, miks alkoholi juuakse. Kas selleks, et saada päevamuredele leevendust või tunda end hästi, sest ilma ei oska. Ning kui vastus on jaatav, on põhjust muretsemiseks. Ja kui sisemine sundus suunab aina enam ja enam alkoholi tarvitama, tuleb otsida abi.
Ei tasu arvata, et haigused iseenesest mööda lähevad. Alkoholism on haigus ning vajab samamoodi teadvustamist ja tegelemist nagu iga teinegi. Alguse võiks paranemine saada siis, kui teadvustada ja vaadata otsa oma probleemidele ning nendega tegeleda. Ja selle asemel, et haarata pokaali järele, võiks proovida jalutamist ja perega ajaveetmist. Lööb pea klaariks ja tervis jääb alles.
