Kui sul on auto, ostad sa talle parimat bensiini, et ta võimalikult vähe rikki läheks. Miks lased aga oma lapsel toituda ebatervislikult? Ka tema läheb niiviisi ?rikki? ehk vale toitumine mõjutab tema tervist ja mitte positiivses suunas.
Lapseeas välja kujunenud toitumisharjumused saadavad meid kogu elu ning täiskasvanueas on neid väga raske muuta. Poodi minnes võtab seal pakutav valik silme eest kirjuks. Kui juhtud oma väikese rõõmurulli poodi kaasa võtma, võib juhtuda, et Sinu kavatsused talle tervislikku toitu osta lõpevad valjuhäälse ?kontserdiga? poe põrandal.
Millele võiks pakenditel olevate tekstide lugemisel tähelepanu pöörata? Kõigepealt vaata kindlasti toidu koostist. Toiduained on üldjuhul kirjas seal kas osamassi või osamahu alanevas järjekorras. Kindlasti tasub olla ettevaatlik, kui koostise nimekirjas esineb nimetus ?hüdrogeenitud taimne rasv?. Sellist nimetust võib leida jäätiste, kohukese, paljude küpsetiste ja muude toodete pakenditelt. See tähendab seda, et tootes on kasutatud taimeõli, mis on aga muudetud tahkeks, et anda tootele vajalik konsistents. Taimeõli tahkestamise protsessis tekivad paraku tervisele kahjulikud transrasvhapped. Viimaseid leidub ka paljudes margariinides.
Laste puhul on oluline vaadata, et toidu koostises ei oleks palju lisaaineid ? magustajaid, toiduvärve, stabilisaatoreid vms. Lisaainete kogused toiduainetes on arvestatud täiskasvanud inimese järgi. Ainult puu- ja köögiviljade puhul kehtib ütlus: ?Mida värvilisem, seda parem!?.
Maitsev ja tervislik
Mida võtta, mida jätta? Et iga päev peab sööma vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju, siis kindlasti tasub ostukorvi panna mõned neist. Hea oleks, kui tegemist oleks kodumaise kaubaga. Kahjuks on seda lihtne soovitada, kuid raske täita.
Iga päev võib laps süüa hästi natuke midagi suhkru ja maiustuste toidugrupist (suhkur, komm, küpsis, limonaad), aga liialdada ei maksa nendega kahel põhjusel. Kui laps sööb muidu korralikult ja piisavalt, kuid saab energiat ka limonaadist või kommidest ning samal ajal istub peamiselt arvuti või televiisori taga, siis ta ei kuluta kogu saadud energiat ära ning see muutub keharasvaks. Kui laps on aga muidu närb sööja, kuid sööb palju komme-küpsiseid-limonaadi, saab ta küll kätte vajaliku koguse energiat, ent samas tekib tal vitamiinide ja mineraalainete defitsiit, millel on tervisele üsna halvad tagajärjed. Kommide asemel on kasulikum näksida rosinaid ja pähkleid. Limonaadi asemel juua janu korral vett, ka klaas mahla (mitte mahlajooki) päeva jooksul pole paha.
Tegelikult on lastele toidu valmistamine väga keeruline ülesanne ning lasteaedade kokad ja menüüde koostajad väärivad medalit, kui nad on suutnud teha sellise menüü, mis on tervislik, sisaldab piisavas koguses kõiki toitaineid ja seejuures ka maitseb lastele. Jõgevamaa tervisenõukogu eesotsas pr Antonina Järvistega on välja töötanud lapse organismi vajadusest lähtuvad toidumenüüd. Oleme sellega jõudnud nii kaugele, et kokad katsetavad menüüsid ja teevad väljaantavasse raamatusse parandusi.
Liikumine on tervise sõber
Liikumine on meile vajalik igas vanuses, et ennetada haigusi, tõsta keha töövõimet ning parandada enesetunnet. Need, kes on harjunud iga päev piisavalt liikuma, on vähem ohustatud südame isheemiatõvest, kõrgvererõhutõvest, suhkruhaigusest, jämesoolevähist, luuhõrenemisest ning ülekaalulisusest ja rasvumisest.
Üldine soovitus on liikuda mõõduka intensiivsusega vähemalt 30 minutit päevas ja enamikul päevadel nädalast. Tervislik on liikuda 30 minutit järjest või vähemalt 10-minutiliste osade kaupa. Terviseliikumine võib olla osa päevatoimingutest või spetsiaalne harrastus. Päevatoimingutest pakuvad kehalist koormust mitmed kodused tööd, nagu koristamine, remondi- ja aiatööd, poes ja tööl käimine, lastel õues mängimine. Liikumisharrastustest aitavad arendada vastupidavust hoogne käimine, kepikõnd, jooksmine, ujumine, suusatamine, jalgrattasõit ja matkamine, lihasjõudu, tasakaalu ja koordinatsiooni aga jõusaalitreening, tantsimine, mäesuusatamine, pallimängud ja rütmivõimlemine.
Nendest kahest liikumise vormist saab teha endale sobiva valiku ja/või kombinatsiooni. Parim treening on vastupidavustreening, kuid tervise seisukohast on parem, kui ühendada vastupidavust arendav liikumine ka lihaste jõudu arendava liikumisega.
Valida tuleks kõige meelepärasem harrastus ? selline, mis valmistab rõõmu. Südame ja veresoonkonna vastupidavust arendavad kõige paremini hoogne käimine, jalgrattasõit, ujumine, sõudmine ning suusatamine, kuna annavad korraga paljudele lihastele tööd. Hoogne käimine, kui käed käivad reipalt kaasa, sobib näiteks meile kõigile. Võttes kasutusele käimiskepid, saab anda südamele veelgi suurema koormuse. Ujumine sobib nii noortele kui vanadele ning on eriti soovitav neile, kes on ülekaalulised või kellel on liigeseprobleemid.
Liialt kerge koormuse korral ei avaldu positiivne mõju tervisele, liialt raske koormus võib aga viia vigastuste tekkimiseni. Mõõduka koormuse tunnuseks, mida endal lihtne jälgida, on hingamise kiirenemine, higistamine ja võimalus rääkida liikumise ajal ilma puhkimata.
Regulaarse liikumisega alustada ei ole kunagi liiga vara ega liiga hilja! Liikuda pole võimalik tagavaraks ega tagantjärele!
EHA ANSLAN,
Jõgeva maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist
