Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis peeti mõned nädalad tagasi pulmapidu. Olid noorpaar ja pulmakülalised, pulmaväravad ja pulmalaud ning tehti uhkes hobukalessis pulmasõitugi, ent tegelikult jäi kõigi asjaosaliste perekonnaseis endiseks, ka noorpaari oma. Tegemist oli nimelt gümnaasiumipulmaga, mida peetakse selles koolis igal kevadel.
Gümnaasiumipulm on vahva ja õpetlik rollimäng, mida on Palamuse gümnaasiumis korraldatud ühtejärge kaheksa aastat. “Noorpaar” tuleb alati abiturientide seast. Tänavusteks “abiellujateks” olid Liisa Saariste ja Martin Nõmmik, kes möödunud sügisel ka Palamuse kooli Teeleks ja Tootsiks valiti.
Abielu registreerija vastutusrikas ülesanne usaldati Marko Albertile, kes sai selle tööga päris tõetruult hakkama. Sugulasteks ja muudeks pulmakülalisteks kehastusid kõigi kolme gümnaasiumiklassi õpilased ja paljud õpetajadki, pulmaisaks oli aga palutud kool vilistlane Artur Aunap, kes Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuhiks õpib.
Kui abielu registreeritud ja õnnitlused vastu võetud, läks värske noorpaar aleviku peale pulmasõitu tegema. Kui tavaliselt on seda tehtud ehitud autoga, siis seekord oli pulmasõiduks kohale toodud Tamme ratsutalu hobune ja uhke kaless. Nii et peale noorpaari said elamuse ka need, kes pulmasõidu ajal aleviku südames ringi juhtusid liikuma: sellist pilti iga päev ikka ei näe!
Kihelkonnakoolimuuseumi juures ootasid noorpaari ees pulmaväravad ja mitmesugused ülesanded, mida täites tuli tõestada, et oled pereeluks valmis. Liisal tuli näiteks mõni rida sokki kududa ja uhketele satsilistele pesupükstele nööp ette õmmelda, Martinil vikatiga niita ja pakk kaminapuudeks lõhkuda. Kirves, mis talle viimase töö jaoks anti, oli paraku nii suur ja pakk nii peenike, et nende “koostööst” head nahka ei saanudki.
“Ah, meie suurde kaminasse mahub see pakk ka tervelt ära,” ütles Martin kavalalt ja teema oligi päevakorrast maha võetud.
Kuusteist last
Pulmaväravas selgus ka see, kui palju noorpaaril tulevikus lapsi saab olema. Selleks tuli peigmehel pruut sülle võtta ja hüpata maas olevale kummuli taldrikule. See purunes alles kolmandal katsel. Lapsi pidi tulema just nii palju, kui taldriku purunemisel kilde tekib. Seekord tuli neid kuusteist…
Pulmalaud oli kaetud koolimaja väiksesse saali. Enne laudaistumist uudistati pulmalehte ja joodi tervituseks pokaal lastešampust. Peo ajal korraldati mänge nii pruutpaarile kui ka äiadele-ämmadele ja külalistele. Määrati ka igasuguseid ametimehi, nagu pruudivalvur, lipuvalvur, kibekarjuja jne. Kõik said rinda ametinimega sildi. Ühislaulude laulmiseks oli olemas pulmalaulik. Lehvis ka pulmalipp, mille varastamise kavandamine elevust tekitas.
Pulmapidu lõppes ilutulestiku, pruudipärja mahamängimise ja pulmatordi söömisega. Ilutulestikku lastes anti ka pruudi vana nimi tema isale tagasi.
Gümnaasiumipulma pidamisel on kõigil kaheksal aastal eestvedajaks olnud Palamuse kooli huvijuht Evelyn Merusk. Sama kooli vilistlasena teadis ta, et Palamusel on kunagi koolipulma peetud, ja otsustas väärt traditsioonile uuesti elu sisse puhuda. Traditsiooniliselt korraldab pulma üheteistkümnes klass, ent seekord jagati ülesanded nii, et “üheteistkümnendikud” lavastasid registreerimise (see toimus kooli teise korruse fuajees), huvijuht viis läbi pulmavärava tseremoonia ning pulmaisa Artur juhtis peoosa.
“Mängime pulma alati algusest lõpuni läbi, just nii, nagu tänapäevased eesti pulmakombed ette näevad,” ütles Evelyn. “Samas võtsime tänavu teemaks rahvusliku pulma, nii et noored said soovituse osaleda peol päris või stiliseeritud rahvarõivastes. Näitasime koos Arturiga neile ka seda, kuidas vanasti tanutamine ja põlletamine toimus.”
Tore ja õpetlik
Kui alguses võeti gümnaasiumipulma eelkõige kui toredat üritust, kus gümnaasiumiõpilased isekeskis kokku saavad, siis ajapikku on üha enam välja tulnud ettevõtmise hariv funktsioon.
“Korraldajad saavad korraldamise kogemuse ja osalejad saavad teada, kuidas pulm välja näeb. Tulevikus on kohmetust vast vähem, kui pulmakutse tuleb ja peole peab minema. Või on julgem tunne tütarlast naiseks paluda, sest tead juba, et pulm ei olegi nii hirmus asi,” sõnas Evelyn. “Ka kohalikud on juba harjunud, et gümnaasium kevadel pulma peab. Esimestel aastatel kippus rahvasuu meie mängupulma peategelasi ka ametlikult paari panema, sest kõik nägi kõrvalt vaadates ju täitsa tõetruu välja.”
Evelyn pakkus naljatamisi, et Palamuse gümnaasiumi pulm on maailma odavaim pulm. Võltssõrmuste ostmiseks kulub 3 eurot ja 80 senti, kringli, viinamarjade ja lastešampuse ostmiseks ei pea ka sadu eurosid välja käima, tordi teeb või tellib kümnes klass (tänavuse tordi autor oli Virve Seemann), pulmalipu ja muud rekvisiidid saab ise teha, valge kleidi on kõik pruudid endale kodusest kapist leidnud või kelleltki laenanud.
Palamuse gümnaasiumis on kombeks, et iga “noorpaar” otsustab ära, kelle kanda on pruudi ja peigmehe roll tuleva-aastases gümnaasiumipulmas. Nii et Liisa Saariste ja Martin Nõmmik teadsid juba aasta aega ette, milline saatus neid ootab. Tõsi, Liisa ei teadnud seda, millal Martin talle abieluettepaneku teeb.
“Oleme kahel viimasel aastal korraldanud pulmade eel ka kihlumise,” ütles Evelyn Merusk. “See näeb välja nii, et peigmees teeb pruudile ühel kooli ühisüritusel abieluettepaneku. Mõlemal korral oleme suutnud selle nii korraldada, et pruut ei tea asjast midagi ning talle on suureks üllatuseks, kui noormees kogu kooli ees sõrmusega ühele põlvele laskub.”
Liisa Saariste tunnistas, et pruudi roll tundus talle algul üsna vastumeelne.
“Mulle tegelikult üldse ei meeldi tähelepanu keskpunktis olla,” tõdes Liisa. “Aga kui pulmapäev kätte jõudis, tundsin end väga hästi ja mõistsin, et saan palju väärtuslikuma kogemuse kui need, kes pulmas ainult külalisena osalevad. Olin küll närvis ja pabistasin, aga õppisin n-ö käigu pealt ära, kuidas olulisel hetkel oma pingeid maandada.”
Martin Nõmmik lisas, et tema tundis end peigmehe rollis veidi imelikult, sest on abiellumiseks natuke noor ja pulm polnud ka päris.
“Kohati tundsin end ebakindlalt, sest ei teadnud, mis järgmisel hetkel juhtuma hakkab, aga saadud kogemus oli uus, huvitav ka kasulik,” ütles Martin. “Uusi teadmisi sain ka, näiteks meie rahvuslike pulmatraditsioonide kohta.”
Küsimusele, ega mõni gümnaasiumipulmas pruutpaari kehastanud paar hiljem ka päriselt paari läinud pole, vastas Evelyn Merusk, et vähemasti tema teada pole sellist asja veel juhtunud. Tuleval aastal peavad aga pruudi ja peigmehe rolliks valmis olema Kristin Lalin ja Kaarel Ilmjärv.
RIINA MÄGI
