Kui 2018. aasta jaanuaris viidi läbi Eesti ajaloo suurim ja olulisim maksumuudatus, oli vähe neid, kes selle vajalikkust mõistsid. Rohkem kui kakskümmend aastat Eestis kehtinud ühetaoline maksusüsteem oli elanikkonna jaoks olnud harjumuspärane. Kardinaalsed muutused tõid kaasa palju mittemõistmist. Täna, rohkem kui poolteist aastat hiljem, näeme reaalseid tulemusi, mis väga paljudele tõid sissetulekute suurenemise.
Vaatamata suurele opositsioonierakondade vastumeelsusele oli maksureform kahtlemata vajalik. Tulumaksuvaba määra hüppeline tõus 180 eurolt 500 euroni tähendas 1200-eurose sissetuleku juures igakuiselt 64 lisatulu. Positiivselt puudutas reform neid, kelle sissetulek ulatub 1776 euroni. Varasemast suuremat panust ootame neilt, kelle töötasu on 2100 eurot ja enam, sest tulumaksuvaba miinimum kaob just nimetatud numbrist alates.
Teadupoolest pole nii kõrget sissetulekut teenivaid inimesi Eestis just palju ning usun, et nad ei võta seda karistusena. Pigem ehk mõistavad oma panust madalamat palka teeniva elanikkonna hüvanguks. Lisaks on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel Eestis palgakäärid üha suuremad ja kiiremini kasvavad ning sellest lähtuvalt oli tulumaksureform ainus valik. Harjumuspärase maksusüsteemi ümberpööramine ning astmelise tulumaksusüsteemi suunas liikumine tõi kaasa omajagu nurinat.
Numbrid ei valeta
Samas aitas just see otsus vähendada sissetulekute ebavõrdsust, muuta ühiskonda solidaarsemaks ning langetada väiksemat ja keskmist tulu teenivate inimeste maksukoormust. Seda kinnitavad ka rahandusministeeriumi aasta alguses avaldatud andmed, millest selgus, et maksureformi tulemusel tõusis või jäi samaks 86% tulusaajate sissetulek. Valitsuse otsus tähendas sadadele tuhandetele inimestele ligi 64 lisaeurot kuus ehk 768 eurot aastas. Enamgi veel, mõnele leibkonnale tõi see aastas lisatulu kokku üle 1500 euro. Lisaks said enam kui pool miljonit inimest tänavu aasta alguses tuludeklaratsiooniga tagasi kokku 141 miljonit eurot.
Hirmul olid pensionärid, kuid tõsiasi on see, et 93% vanaduspensionäride sissetulek maksureformi tulemusel hoopis kasvas või jäi samaks. Vaid 7% maksis tulumaksu varasemast rohkem.
Seega tõi maksureform suuremale osale eakatest olulist leevendust, kuid sellele vaatamata peab pensionäride elujärje parandamine olema riigis endiselt esikohal. On rõõmustav, et iga-aastase indekseerimise tulemusel kerkis Eesti keskmine pension tänavu aprillis 481 euroni. Seetõttu on tervitatav tänase valitsuskoalitsiooni otsus tõsta pensionide maksuvabastust 50 euro võrra.
Maksuvaba tulu tõstmisega tagame, et aastate jooksul raske tööga välja teenitud keskmiselt pensionilt ei võta riik ka järgnevatel aastatel tulumaksu. Hetkel ootame rahandusministeeriumi suviseid riigieelarveprognoose, et hinnata võimalusi erakorraliseks pensionitõusuks. Tõsi, millal täpsemalt ning kui suures ulatuses, seda arutletakse sügisestel läbirääkimistel, kuid Keskerakonnal on sellele toetus valitsusliikmete poolt olemas.
Astmeline maksusüsteem
Poliitilised oponendid hirmutasid rahvast ka sõnumiga, justkui kasvaks maksureformi tulemusel ümbrikupalkade maksmine. Tuginedes hiljutisele MTA tellitud ja konjunktuuriinstituudi (EKI) korraldatud varimajanduse uuringule, kahanes ümbrikupalka saavate töötajate osakaal tunamulluselt 13%-lt mullu 6%-ni. Seega ei maksa otsida seost sealt, kus seda ei ole ning täna võib öelda, et 2018. aastast kehtiv maksuvaba tulu süsteem pole kaasa toonud ümbrikupalkade kasvu.
Meil tuleb muuta Eesti maksusüsteemi kaasaegsemaks ja tõhusamaks ning liikuda samm sammult astmelise tulumaksusüsteemi suunas, mis kasutusel enamikes teistes Euroopa Liidu riikides. Millegipärast soovib aga Eesti suurim opositsioonijõud selle asemel sarnaneda rohkem idanaabrile kui arenenud Euroopale. Eesmärk peaks olema õiglane ja lihtne astmeline tulumaksusüsteem, mille poole ka püüdleme.
Lõpetuseks võib öelda, et kuigi ühetaoliselt maksusüsteemilt üleminek praegusele polnud sugugi lihtne, on see inimeste poolt tänaseks valdavalt omaks võetud.
Kersti Sarapuu,
Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakond
