Palamuse päästekomando võimalik sulgemine puudutab iga selle kandi inimest. Eriti valus on selleteemalisi jutte aga kuulata neil, kes selle komando pärast Eesti taasiseseisvumist oma kätega üles ehitasid, minul sealhulgas.
Vald andis meile ruumid, ise remontisime need ära. Palju asju tõime ise kodunt: kes ukse, kes voodi. Ei tea, kas terves Eestis on ka teist sellist komandot, mille liikmed oleksid lisaks Väike-Maarja päästekoolile või sealsetele kursustele läbi teinud ka koolitused Soomes ja Rootsis. Palamuse mehed on tänu Palamuse valla sõpruspiirkondadele seda saanud.
Sõpruspiirkonnad kinkisid autod
Sõpruspiirkonnad on vallale ka mitu päästeautot kinkinud, mille vald päästjate käsutusse on andnud. Rootsist saadud autol, mis sai nimeks Willy, oli peal selline varustus, millist tol hetkel ühegi teise komando käsutuses polnud. Kui arvestada, et vald pole ka komando ruumide eest üüri küsinud, siis võib öelda, et Palamuse komando peale pole Päästeamet pidanud just väga palju kulutama. Seepärast on imelik nüüd kuulda, et seda komandot ei jõuta ülal pidada.
Algul oli komandos valves vaid üks, siis kaks, siis kolm ja lõpuks juba neli meest. Ka neil aegadel, kui nelja meest valves pole olnud, st kui komandol on puudunud, nagu nüüd öeldakse, elupäästevõimekus, on mehed suutnud palju hooneid ära päästa. Lihtsamates asjades saavad ju kõrvalseisjadki päästjaid aidata, näiteks töövahendeid kätte tuua või voolikuotsa hoida. Ja kui inimene on põlevas majas, on ikka omal vastutusel üksi või kahekesi majja sisse mindud, sest kui liiga kaua abiväge oodata, siis pole ka sajast mehest enam abi: välja tuua on siis ju üksnes laip.
Päästjad on oma ala fanaatikud
Elupäästevõimekus on, jah, vajalik, aga sellest pole abi, kui kohale jõutakse liiga hilja. Kirjade järgi peaks 93 protsenti Eesti inimestest elama sellises kohas, kuhu päästjad jõuavad vähemalt 15 minutiga. Aga kes tahaks olla selle seitsme protsendi hulgas, kelleni abi nii ruttu ei jõua? Kas Päästeameti juhid ise tahaksid? Pealegi näitasid 12. jaanuari Maalehes avaldatud testitulemused, et Päästeameti poolt lubatud aegadega pole paljudesse kohtadesse tegelikult võimalik kohale sõita, isegi sõiduautoga mitte, saati siis suure päästeautoga. Maapiirkonnas võib aga konkreetsesse põlengukohta jõudmine veel lisaaegagi nõuda. Olen ise olnud olukorras, kus maja üle põllu küll paistis, aga selleni viivat teed andis üles otsida.
Pärast Palamuse komando sulgemist pakutakse sealsetele meestele tööd Mustvees ja Tabiveres. Mustveesse keegi eriti minna ei taha, sest sealne komandopealik pidas varem sama ametit Palamusel ega saanud sealsete meestega läbi. Konfliktide pärast osa mehi Palamuse komandost vahepeal ära läkski. Nende asemele uusi ei võetud ning komando jäigi elupäästevõimekuseta.
Ega Palamuse mehi seegi vaimusta, kui nad peavad Tabiverre või Mustveesse tööle käimiseks hakkama senisest hulga rohkem bensiiniraha välja käima: seda ju keegi ei kompenseeri. Päästja palk on aga selline, et pere ülalpidamiseks peab enamik kõrvalt mingit teist ametit pidama. Samas kaasnevad päästja tööga suured ohud. Ületundide eest tasu maksmine keelati aga hoopis ära. Päästja tööd teevadki vaid need, kes on selle ala fanaatikud või kelle jaoks on see suisa peretraditsioon, st kes on teist või kolmandat põlve päästjad.
Eriti ebaõiglane tundub komandode, st eesliinil tegeliku töö tegijate arvelt kokku hoidmine siis, kui mõelda sellele, et Päästeameti peakontoris hoitakse ametis siresäärseid neide, kes tulest midagi ei tea, ning võetakse tööle peadirektori kolmas asetäitja, kelle kuupalga väljateenimiseks peab päästja pool aastat rabama.
Ennetustöö on jäänud juhuslikuks
Seoses komandode sulgemisega räägitakse tõhusast ennetustööst, mis peaks justkui tulekahjud ära hoidma. Mina pole küll aru saanud, et seda süstemaatiliselt tehtaks. Mina mäletan, kuidas me nõukogude ajal vabatahtlike tuletõrjujatena kahe kütteperioodi vahel kõik oma piirkonna talud läbi käisime ja küttekolded üle vaatasime. Ma ei tea, et praegu midagi seesugust tehtaks. Kooliajast mäletan ka tuletõrjujate sagedasi visiite kooli ning seda, kuidas me juba neljandast klassist alates tuletõrjevõistlustel käima hakkasime. Praegu käiakse päästeteemalist juttu rääkimas ainult suvelaagrites, kus kõik lapsed kindlasti ei viibi.
Kõige rohkem on sulgemisohus komandosid just Lõuna regioonis — tervelt viis. Palamuse komandol on aga sulgemisohus komandodest kõige rohkem väljasõite. Siis, kui Jõgeva, Mustvee või Tabivere komando piirkonnas midagi juhtub, kutsutakse tihti ka Palamuse mehed välja. Samas käivad Tabivere päästjad abis Tartu päästjatel jne. Ei kujutagi ette, mis siis saab, kui kusagil Palamuse valla Tabivere-poolses otsas tuli lahti läheb ja Tabivere mehed parasjagu Tartu omadel abis on. Millal Jõgevalt ja Mustveest sinna ükskord abi kohale jõuab?
Kulupõlengute ajal on ju seda küll ette tulnud, et lisaks tööl olevatele meestele tuleb ka vabade vahetuste mehed appi kutsuda või et Palalt kulupõlengut kustutamast naastes kutsutakse Palamuse komando poolel teel juba Kuremaale välja. Ei kujuta ette, kuidas kulupõlengutega hakkama saadakse, kui Palamuse komando just nende kõrgajaks suletakse.
Ei maksa ka unustada, et Palamuse vallas on kolm kooli, üks kahe majaga lasteaed ja muidki objekte, mis päästjate suuremat valvsust nõuavad. Nii et Palamuse komando sulgemine mõistlik tegu küll ei ole.
ENDINE PÄÄSTJA
