Et Maarja-Magdaleena väikeses rahvamajas traditsioone hoida ning rahvast ka niruvõitu ilmaga kodunt välja meelitada osatakse, seda kinnitas taas laupäevaõhtune Tabivere valla mälumäng, arvult juba viieteistkümnes.
Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg on populaarse võistlusega sidunud ikka ka mõne muu teema. Külas on käinud huvitavad ja kopsaka teadmistepagasiga inimesed, aga ka kloun ja mustkunstnik, eksootiline tantsurühm, virtuoosist pillimees jne. Seepärast on need hilisõhtused kokkusaamised kandnud ka hubasusele vihjavat pealkirja „Sügisõhtu jutud”.
Hulljulge rännumees ja populaarne muusik
Hubane on rahvamaja väike saal kahtlemata, kas siis, kui see tihedalt võistluslaudu täis.
Sissejuhatuseks jagas uljas reisimees Toomas Uri oma Aafrika-reiside muljeid. Uljaks, lausa hulljulgeks võib teda tõepoolest nimetada, sest ta ei rända maailmas ringi mitte selleks, et suurlinnade välist hiilgust imetleda, vaid kasutab kohapeal liiklemiseks pöidlaküüti ja tutvub sealse päris-eluga, mida meiesugused turvalisuse ja mugavusega harjunud eurooplased ehk uneski näha ei oska. Äärmine räpasus ja vaesus, täielik omanditunde puudumine lihtrahva hulgas ja korruptsioon ametnike, eriti politseinike seas on Uganda, Tansaania ja teiste meie jaoks eksootiliste riikide tegeliku elu kirjeldamisel põhilised märksõnad.
Kui reisisellilt päriti, milleks talle need rännakud, kus lendavad kemmergud ehk fekaalidega täidetud kilekotid, mida öösiti akendest välja loobitakse, sepitsetakse vandenõusid, millega kohalik põhjakiht su väikese raha eest trellide taha toimetada võib, ja kus tuleb ette muudki pöörast, vastas Toomas Uri, et elu siin väikeses Eestis on ju nii tavaline ja igav, siin ei juhtu midagi…
Justkui ekstreemsete reisikirjelduste tasakaalustamiseks mängis kitarri, akordioni ja lõõtsa ning lasi kõlada oma mehisel lauluhäälel Rauno Koorts.
Raunol on käsil lõpuklass Lähte ühisgümnaasiumis, aga ta õpetab ka Tabivere huvikoolis akordionimängu ning käib kutse peale pidudel esinemas. Tema kontaktandmed on arvutis avalikustatud ning tellimusi on noormehe sõnul eriti jõulukuuks juba üpris palju.
Asjalikult ja ladusalt
Mälumänguvõistkondi oli tänavu osalemas kümme ning ükski neist polnud päris roheline: igas laudkonnas leidus keegi, kes varasematest mängudest asjaga kursis.
Küsimused, mida tavapäraselt 30, jagati laudadesse viiekaupa ning poole mängu peal tehti väike muusikaline vaheaeg, et ajud jahtuda saaksid.
Küsimuste koostaja ja mängu juht Ülo Nõlvak võis rahule jääda, sest dramaatilisi olukordi ei tekkinud, proteste ei esitatud ning tänavu ei kurtnud keegi ka liigraskete küsimuste üle. Pisut üllatav oli, et paljud ei tundnud vihjete järgi ära meie üht populaarsemat ravimtaime saialille ja et plaadikuulamise küsimuste puhul tunti Reet Linnat märkimisväärselt paremini kui viimastel aastatel meil järjest sagedamini kuulda olevat musträstast.
Esikoha pälvinud võistkond sai kirja 40 punkti võimalikust kuuekümnest, kümnenda koha omanikel oli see number 23. Esimeseks tuli tänavu laudkond koosseisus Ülle ja Jaan Poolak, Triinu Lepik ja Toomas Uri, teise koha saavutasid 36 punktiga Rein, Priit, Martin ja Mart Pärnapuu ning 30 punkti kogusid Vete Ansip, Sulev Raju, Sirje Teesaar ja Arne Rebane.
Et tegemist oli juubelimänguga, oli auhinnalaud tavapärasest rikkalikum. Kõik osalenud lubasid peagi uueks võistluseks valmistuma hakata.
i
KAIE NÕLVAK
