Aeg, kus Eestimaa elanik tõusis hommikul voodist, kõndis postkasti juurde, võttis sealt värske ajalehe ja läks seda hommikukohvi kõrvale lugema, on ilmselt igaveseks möödas. Nüüd tuleb olla rõõmus, kui töölt tulles ajalehe postkastist leiad. Selline olukord on pannud väga paljud lehetellijad paberlehtedest sootuks loobuma ning olukorrale lahendust ei paista kusagilt.
„Ma ei telli enam ühtki ajalehte, sest neist pole ju mingit tolku,“ pahandab üks Põltsamaa linna mees. Ta on aastaid tellinud nii kohalikke lehti kui ka Postimeest, kui juba mõnda aega on kõikidest pakkumistest ja tellimustest loobunud. „Leht jõuab nii hilja kohale, et olen selleks ajaks juba kõik uudised raadiost ja telekast ära kuulnud. Mis ma nendest vanadest uudistest ikka tellin. Akna pesemiseks on paremaid ja odavamaid vahendeid.“
Nii selgubki, et paberlehtede tiraažid ja tellijate arvud ei kahane mitte seepärast, et lehest poleks huvitavaid uudiseid lugeda, vaid seepärast, et kojukande eest vastutav ettevõte ei suuda tellijate ootustele vastata.
Postiljonid annavad endast parima
Postiljonide peale ei maksa postkasti kõrval pikisilmi lehe ootajal häält tõsta, sest nemad annavad niigi endast parima. Anonüümsust soovinud kirjakandja selgitas kojukande toimimise tagamaid.
Hommikul tööle saabudes alustavad postiljonid posti komplekteerimist. See sisaldab endas väljaannete voltimist, reklaamide nende vahele panemist, perioodika sorteerimist. Kui mingi aeg tagasi oli näiteks Põltsamaal postiljonidel hommikuti abiks kogenud ja väga kiirete kätega töötaja, kes saabuvatele kirjakandjatele pakid valmis pani, siis nüüd tuleb üsna sageli postiljonidel endil kandeks ette nähtud hommikust aega sorteerimisele kulutada. Lihtsalt tööjõupuuduse tõttu tuleb sel abilisel puudu olevat postiljoni asendada. Kui postikotid lõpuks koos, alles siis saavad kaks Põltsamaal posti kandvat töötajat ringile minna. Kumbki paneb postisaadetised ligi tuhandesse postkasti. Nii jõutaksegi viimase postkastini alles ajavahemikus 14–16ni.
Maapiirkonda posti viival töötajal kulub sorteerimisele vähem aega (postisaajaid on vähem) ja tema saab varem ringile minna. Nii jõuavadki lehed maale postkastidesse varem kui väikelinnas.
„Postiljonidest on pidevalt puudus,“ tunnistas nüüdseks selle tööga hüvasti jätnu. „Tööl ollakse kuus päeva nädalas, välja tuleb minna ilmast ja oludest hoolimata. Ja kui tahad oma ringi kiiremini ära saada, selleks sorteerid veel pühapäeval kodus reklaame ka. Töötasu pole aga selle pingutusega sugugi tasakaalus.“
Kojukanne on riiklikult doteeritud
Universaalset postiteenus osutab Eestis aktsiaselts Eesti Post. Eesti Post on Eesti suurim postiteenuste ettevõte, mis kuulub täielikult Eesti riigile. Alates juunist 2014 on Eesti Post koondanud enamiku oma teenuseid Eestis ja välismaal kaubamärgi Omniva alla. Tegemist on riigile olulise äriühinguga, kes osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust. Kojukande toimimiseks annab riik ettevõttele igal aastal dotatsiooni, mis kasvas tänavu poole miljoni võrra ulatudes 1,8 miljoni euroni.
Siiski väidab Omniva, et perioodika kojukandeks sellest summast ei jätku ja 1. jaanuarist 2020 tõstetakse ilmselt taas kojukande hinda. See annab aga löögi perioodikat välja andavatele kirjastustele, kel tuleb väljaande hinda kergitada. Omakorda paneb see tellijad kõrgemat hinda maksma ja sageli loobutakse seepeale paberlehe tellimisest sootuks.
Peaminister Jüri Ratas avaldas seisukohta, et perioodika kojukanne senises mahus peaks jääma. Omniva on lubanud, et kojukanne jääb, esialgu isegi laupäeviti, millest vahepeal sooviti kindlasti loobuda. Kaebused aga kojukandeteenuse kehva kvaliteedi üle ei lakka.
Ametlikult on kõik parimas korras
Augustis korraldas konkurentsiamet järelevalvemenetluse Eesti Posti jaotuskeskustes ja jaotuspunktides Lääne, Rapla, Järva, Lääne-Viru, Ida-Viru, Pärnu, Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonnas, kontrollimaks perioodiliste väljaannete kättetoimetamise vastavust postiseaduse nõuetele. Kontrollide tulemusel selgus, et perioodika kojukanne toimis kuuel päeval nädalas ja üks kord päevas kõikides kontrollitud jaotuskeskustes ja -punktides. Varem probleeme omanud üksused (kus olid tööjõupuudusest tingitud probleemid) olid suutnud puudused kõrvaldada. Selgus, et Eesti Post oli puudused kõrvaldanud ja ettevõtja tegevus vastab postiseaduse § 36.1 lõikes 2 toodud nõudele.
Ometi pole lehetellijad rahul. Kas riigile kuuluv ettevõte tõesti ei suuda või ei taha lehti ennelõunal postkastidesse saada või on põhjus selles, et perioodika kanne toob ettevõttele kahjumit ja kahjumlikku osa oma tegevuses on parem tasapisi välja suretada? Kui riik jõuliselt ei sekku, leiamegi end mõne aja pärast olukorras, kus need vähesed ajalehed, mis kõige kiuste ellu on suutnud jääda, saab kätte kord nädalas ja sedagi lähimast pakiautomaadist.
MERIKE KASK
Miks riiklik ettevõtte paberlehti välja suretab?
Peeter Ernits, EKRE
„Paberlehtedel on tõesti praegu rasked ajad, kuid need, eriti kohalikud ja maakonnalehed on inimesele info saamiseks vajalikud. Kahjuks jah ei jõua ajalehed enam varakult postkasti ja arusaadavalt on selle tõttu loobujaid. Omniva juhtkond on mõista andnud, et ainuke kasumlik ettevõtmine on pakiautomaatide teenus ja seda on ka pidevalt arendatud. Kojukandeteenus on jäänud tahaplaanile, sest see on tööjõumahukas ja kallis. Riik toetab kojukandeteenust rahaliselt ja tal on ka seepärast teenuse osas õigustatud ootused, et see toimiks häireteta. Tean, et sel teemal on Omniva juhtkonnaga mitmel korral kohtutud ja nad on andnud lubaduse asjad korda saada. Kui nad seda ei suuda, tuleb uuesti kohtuda ja meie nõudmisi konkreetselt väljendada. Ja kui see ikkagi ei aita… Kui alluv ei suuda või ei taha oma omaniku ülesandeid täita, tuleb alluvad välja vahetada. Nii lihtne see ongi.“
