|
|
Juhtub harva, et Hiina Rahvavabariigi suursaatkonna saadik või tema abikaasa satub Tallinnast kaugemal kooli külastama. Põltsamaa kooliperele saabus külla Hiina Rahvavabariigi Eesti suursaadiku abikaasa Jiang Li. |
</p>
Kauge külalise kutsus Põltsamaale SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuht Margus Oro. Lisaks suursaadiku abikaasale olid Eestis tegutsevat Hiina saatkonda esindamas kogu saatkonna naispere, lisaks kolm meest, ühtekokku 12 inimest.
Põltsamaal kaalutakse hiina keele õpetamist
Umbes seitse aastat tagasi ütles Põltsamaalt pärit Heldur Meerits välja mõtte, et tulevikus tuleb meil kõigil hakata üha tõsisemalt vaatama Hiina kui väga suure turu suunas. Seetõttu tekib meilgi vajadus pöörata Hiinale ning hiina keelele ja kultuurile üha rohkem tähelepanu.
Oro nentis, et toonane Heldur Meeritsa välja öeldud mõte paraku sinnapaika jäigi. Margus Oro sõnul aga ei kadunud see idee tema peast kuhugi. Orole kui hariduse valdkonnas tegutsejale andis erilist hoogu selle mõttega edasi liikuda teadmine, et Hiina suursaadiku abikaasa on ametilt õpetaja.
Põltsamaa noortel oli võimalik teada saada, kuidas toimib igapäevane õppetöö Hiina koolides, mida seal täpsemalt õpetatakse, mis on Hiina kultuuris oluline ja kui tähtis on selle suure riigi ning kultuuri tundmine hiinlastega suhtlemisel ja nendega äri ajamisel.
Hiinas tegutseb eraldi 6-klassiline algkool ning seitsmendast kuni kaheteistkümnenda klassini tegutsevad koos progümnaasium ja gümnaasium. Õppimist peab riik nii tähtsaks, et kui õpilane koolis ei käi, võib vanemad selle eest lausa vangi panna. Hiinas on klassis 40 õpilast ning üheksa klassi on seal kohustuslikud. Nende õpinguaastate eest tasub riik. Alates kümnendast klassist aga tuleb Hiinas lapsevanematel oma laste õppimise eest maksma hakata. Hiina koolides pole ka tasuta koolitoitu.
Polnud varem väljaspool Tallinna tegutsevatess koolides käinud
Lõpuks tutvustas suursaadiku abikaasa õpilastele hiina kirjakeelt ning selgitas, kuidas sellest aru saada. Lisaks Põltsamaa ühisgümnaasiumile külastas ta ka SOS lasteküla Põltsamaa perekodusid. Margus Oro sõnul on Hiina saatkond Eestis ka Põltsamaa lasteküla toetanud. Külalised pidasid märkimisväärseks, et keegi neist polnud varem väljaspool Tallinna ühtki eesti kooli külastanud.
Väga huvitav oli teada saada mastaapide erinevusest, mis Hiina ja Eesti võrdluses esile kerkisid. Selles Hiina regioonis, kus proua Jiang õpetajana töötas, elab 21 miljonit inimest, ja ühes tillukeses elamurajoonis sama palju inimesi kui Põltsamaa linnas. Kohtumisel tõusis jutuks ka hiina keele õppimise võimalus. Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula pakkus välja idee, et kui Hiina saatkonnal Eestis on ideid ja mõtteid, kuidas hiina keele õpetamist koostöös korraldada, siis kool on selleks omalt poolt valmis.
Oro sõnul on mõistetav, et uue teemana tõstatunud keele õppimise ideele üleöö midagi reaalset ei järgne, aga kindlasti seda võimalust kaalutakse. Praeguseks on Eestis juba mitmes koolis hiina keele õpetamine programmi võetud, neist viimasena Tartu Jaan Poska gümnaasiumis.
Kirjakeele omandamisele kulub terve elu
Hiina saatkonna esindajad jagasid nendega kohtuma tulnud noortele välja oma riigi algkooli liikuvad aabitsad. Kohe oli võimalik proovida ka hieroglüüfide kirjutamist, milleks olid ette tehtud punktiirjooned. Pealtnäha lihtne ülesanne osutus tunduvalt keerulisemaks. Hiina hieroglüüfide selgeks saamisele kulub kaks kuni seitse aastat. Samas said noored teada, et hiina kirjakeele õppimises hea taseme saavutamiseks kulub lausa terve elu.
Külalistega oli pisut juttu ka võimalusest korraldada Hiina ja Eesti vahel õpilasvahetust, aga suuri panuseid sellele plaanile esialgu ei tehtud.
Üksikud Hiinasse õppima sattunud eurooplased on varem hiina keelt ja kultuuri väga pikka aega õppinud. Hiina kooli- ja haridussüsteemist oleks samuti keeruline midagi üle võtta, sest selleski osas on takistuseks Euroopa ja Hiina väga erinev kultuur ning keel. Samas tõdes Oro, et Hiina oma väga suure ja tugevneva majandusega on selline riik, kellega tuleb ka Eestil üha rohkem koostööd teha, mis omakorda eeldab keeleoskajate olemasolu.
Kui meie oskame hiinlastega suheldes neile olulisi väljendeid, valmistab see neile suurt rõõmu. Samas tundub, et üha globaliseeruvas maailmas on ka Hiina veidi paindlikumaks muutunud, sest paljud hiinlased on omandanud juba inglise keele ja ka Põltsamaad külastanud Hiina suursaadiku abikaasa rääkis suurepärast inglise keelt, samuti räägib suurepärast inglise keelt suursaadik.
Pelmeenid osutusid arvatust paremaks
Ürituse teise osana valmistati Põltsamaal kodundusklassis hiina pelmeene. PÜG-i käsitöö ja kodunduse õpetaja Eve Oro sõnul said kõik köögis tegutsenud ise tainast katsuda ja oma pelmeeni valmis vormida. Eeltöö olid saatkonna kokad ära teinud. Lisaks heale toidule tutvustati noortele hiina toidukultuuri. Eve Oro kinnitas, et valminud pelmeenid olid nii konsistentsilt kui maitseomadustelt täiesti erinevad meie tavapärastest pelmeenidest. Kodumajanduse klassi köögis askeldanud noored tunnistasid, et nad on varem küll vene pelmeene söönud, aga need jäävad maitse poolest tugevalt hiina omadele alla. Kui vene pelmeene süüakse tavaliselt hapukoorega, siis hiina pelmeenide juurde tarvitati sojakastet ja riisiäädikat.
Tainas tehakse veest ja jahust ning täidisena võib kasutada nii looma-, sea- kui lambaliha, millele lisatakse peeneks hakitud aedvilju. Ka Jiang-Li lõi pelmeenide valmistamisel kaasa ning tegi seda väga osavalt.
Proua Jiang-Li tänas südamest kohtumise korraldajaid. Ta ütles, et oma visiidil Põltsamaa ühisgümnaasiumi lootis ta aru saada, kuidas toimib Eesti kooli- ja haridussüsteem. Samal ajal tahtis ta aidata kohalikel õpilastel rohkem Hiinast teada saada. Sellele aitas kaasa tema põhjalik ettekanne.
i
TOOMAS REINPÕLD
