Üle-euroopalise tähtsusega vaimse ja materiaalse kultuuri ning looduskaitselisi väärtusi koondavaid pühapaiku ohustab laienev arendustegevus ning samuti ajaloolise mälu katkemisega kaasnev unustamine. Hiite ja üksikute pühade puude, kivide allikate ja teiste loodusobjektide päästmiseks tuleb moodustada üldine andmekogu, korraldada pühapaikade ülevaatus, vaadata üle senised kaitse korralduse põhimõtted ja tutvustada avalikkusele pühapaikadega seotud väärtusi ning kultuuritraditsioone.
Eestis on teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat muud looduslikku pühapaika, millest kuulub riikliku kaitse alla kuni viiendik. Ülejäänud pühapaikade asukohast ja seisundist puudub riigil praegu ülevaade. Kuid hävimisohus on ka kultuuri- või loodusmälestiseks tunnistatud hiied.
Nõukogude aja pärandina on pühapaigad surutud arheoloogiamälestiste staatusse ning nende kaitse korraldus ei taga üle-euroopaliselt tähtsate väärtuste säilimist. Viimasel ajal on riigiasutused näiteks kooskõlastanud tuulepargi ehituse Kunda hiiemäele 2500 aastaste kalmete vahele, puhkekeskuse ehituse Paluküla Hiiemäele ja autoparkla ehitamise Panga panga hiide.
Pühapaikadel ning nendega seonduval vaimsel kultuuril on eesti rahvuskultuuris täita eriline ja tähenduslik ülesanne. Hiied ja üksikud pühad puud, kivid ja allikad hoiavad eelmiste, praeguste ja tulevaste põlvkondade ühiseid vaimseid ja looduskaitselisi väärtusi ning paigamälu. Seega on nad justkui põlisrahvaks olemise kaitsealad.
Seni on hävimisohus pühapaikade kaitsega tegelenud eeskätt kodanikud ja ühendused. Näiteks peatas meeleavaldus 2004. a. hilissügisel ehitustööd Paluküla hiiemäel. Kunda hiiemäe tuulepargi ehituse alustamine on peatatud kuni kohtuvaidluse lahendamiseni. Lähipäevil alustab regimetalli viljelev ansambel Metsatöll kontsertsarja ?Koduhiite kaitsel?.
Kultuuriministri käskkirja kohaselt peaks arengukava valmima hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks ja sellega kavandatakse pühapaikade ja nendega seotud traditsioonide uurimiseks ja hoidmiseks vajalikud tegevused.
Looduslike pühapaikade arengukava töörühma kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Muinsuskaitseameti, RMK, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi ning arheoloogia kabineti, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Maavalla Koja esindajad. Töörühma juhib Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu.
Augusti lõpus kinnitas Kultuuriministeerium Maa-maastike ja maa-arhitektuuri riikliku arengukava, mis loob eeldusi ka pühapaikade paremaks hoidmiseks.
Ahto Kaasik,
Maavalla Koda
