Hiidlased õmblesid nööbile ülikonna külge

Möödunud reedel ja laupäeval käis bussitäis Jõgevamaa mittetulundusühingute esindajaid õppereisil Hiiumaal. Peamiseks reisisihiks oli hiidlaste olulisim suvine ettevõtmine, järjest populaarsemaks muutuv kohvikutepäev.

<p />

Sõit sai teoks Jõgevamaa Koostöökoja ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) eestvõttel ning esimesel päeval  oli reisiseltskonna peamiseks eesmärgiks tutvuda MTÜ Orjaku Külaseltsi tegemistega. Orjaku külaseltsil valmis tänavu esimene kolmest sinna plaanitud hoonest. Orjaku külaseltsi liige Margit Kääramees ütles, et sellel päeval tegutses Orjaku infomajas Kärdla kohvikutepäevaga seotud kohvik “Sadam kutsub”. Kohviku tööd korraldasid Orjaku külaga seotud inimesed.

Kui Kääramehe sõnul kuuluvad nende perest külaseltsi kõik pereliikmed, siis mitmetest peredest kuulub seltsi üks pereliige. “Kõik Orjaku elanikud ei soovigi ennast külaseltsiga ametlikult siduda, ent löövad sellegipoolest enamikes külaseltsi tegemistes kaasa,” tunnistas ta. Kääramehe hinnangul on nii isegi parem, sest liialt suure liikmete arvuga külaseltsil oleks koosolekute pidamiseks tarvilikku kvoorumit keeruline kokku saada.

2007. aasta alguses alustati esimeste projektidega. Neist olulisim oli veeloodimaja taastamine. Margit Kääramees ütles, et meri teeb paratamatult oma töö ja ühel hetkel vana veeloodimaja lihtsalt kukkus kokku. Raha saadi PRIA-lt matkaradade meetme kaudu. Matkarada rajati sadamast üle vee muulile. Matkaraja äärde on rajatud ka istumise koht. Margit Kääramehe sõnul istumise kohta väga reklaamida ei soovita, sest see on piisavalt tuleohtlik paik ja inimestel võib tekkida soov teha lõke. Kuigi projekt räägib matkaraja tegemisest, siis Orjaku külaseltsi eestvedaja sõnul võib seda iseloomustada kui nööbile ülikonna külge õmblemist. Kääramehe sõnul kasutatakse nende poolt loodud matkarada väga aktiivselt.

Kui matkaraja maksumuseks kujunes umbes 70 000 Eesti krooni, siis veeloodimaja taastamisele kulus üle 200 000 Eesti krooni. Kunagi oli veeloodimaja hiidlastele äärmiselt vajalik. Asukoha poolest muuli ääres asus veeloodimaja õige kohapeal, sest kui mujal meri lainetas, siis seal on veepind sile ning seetõttu sai alati veetaset mõõta. Tänapäeval on veeloodimajal lihtsalt ajalooline ja nostalgiline funktsioon.

Järgmisena võeti ette sadama puhkeala taastamine. Sealt edasi tekkis Orjaku külaseltsi aktiivsetel eestvedajatel mõte hakata looma külarahva tarvis kooskäimise kohta. Suvisel ajal võis ju väljaski kokku saada, aga sellist paika vajati ka talvekuudeks. “Osalesime hoonestusõiguse enampakkumisel ning selle pakkumise tulemusena saime õiguse ja kohustuse ehitada siia kolm maja. Olemasoleva infomaja kõrvale ehitatakse saalimaja kuursaalina. Kolmandana ehitatakse valmis saunamaja, kuhu tulevad saunad, pesupesemise ja – kuivatamise võimalus. Kääramehe sõnul on saunamaja mõeldud eelkõige merelt saabuvate külaliste tarbeks. Saalimaja jaoks on peaaegu kogu vaja minev rahasumma olemas, saunamaja ehitamiseks loodetakse raha saada Euroopa Liidu uuest 2014. aastal algavast rahastusperioodist.

Projektide rahastamisel on omaosaluse suuruseks kümme protsenti, millest kohalik Käina vald, mille koosseisu Orjaku küla kuulub, tasub üheksa protsenti. Ainult üks protsent projekti kogumaksumusest tuleb külaseltsil endal leida. Margit Kääramehe sõnul mõistavad vallajuhid, et kõik need projektid, millega Orjaku külaselts tegeleb, on ka vallale väga kasulikud.

Orjaku külaselts loodi 2006. aasta l4. novembril, kuid registreisse jõudis 2007. aasta alguses. Asutajaliikmeid oli 30, praeguseks on liikmete arv kasvanud 40ni.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus