Alo Mattiiseni teekond sai alguse Jõgeval ühel päikesepaistelisel kevadhommikul. Siin astus ta oma esimesed sammud ja siit leidis ta kinnitust igale valikule oma elus. Aeg on läinud, on lauldud vabaduslaule, muretsetud Eestimaa tuleviku pärast, on rõõmustatud ja kurvastatud. Ja juba aastaid peetakse igal kevadel siin Alo muusikapäevi. Sel kevadel saab muuseumis Alo elust pikema ülevaate ka fotonäituse vahendusel.
Fotod on pärit Helmi Mattiiseni erakogust. Valiku aitasid teha Toomas Muru ja Jüri Leesment ning suurendas ja näitusevalmis seadis need Anatoli Makarevit?. Piltidelt on aimata seda, mis Alo elusaatust tingis. On näha sooja ja usalduslikku sidet emaga, väikese koolipoisi mõtlikkust ja enesekindlust. On aktiivsust ja tõsidust pisut suurema koolipoisi olekus ja tegemistes. Siis, peaaegu täiskasvanuina, seisatuvad viivuks kaamera ees kooli lõpetavad noored, kes on selleks hetkeks koos toimetanud olulisema osa oma elust. Siis poisid-ansamblikaaslased. Edaspidi Alo kõrvuti tema jaoks olulise inimese ? õppejõu ja helilooja Eino Tambergiga. Mõlemad tõsiselt enesesse vaatamas, sarnases poosis. Teisal jälle Alo suure rahvahulga ees, dirigeerimas oma laule. Alo ESTO päevadel, Alo koos sõprade Mardi ja Ivoga, Alo lähedaste ringis. Kõik see kokku annab selge kujutluse ühest küljest Alo kui looja üksindusest, tema elu traagilistest nootidest ja teisalt tema sotsiaalsusest, seotusest rahvaga, tema rollist isamaalaulikuna.
Muuseumi laval, Alo Mattiisenile pühendatud paigas on nüüdseks koha leidnud ka Margus Miti kujundatud pannoo laulva revolutsiooni päevilt, Alo esimene katsetus muusikavallas, tema vinüülplaadid, kassetid, CDd. Eriti õnnelikud oleme tema viie isamaalise laulu nootide üle, mida saab vitriinis näha sellisena, nagu Alo nad oma käega kirja pani. Kokkulepe on muuseumil nüüdseks ka Anna?Mariita Mattiiseniga tema isa süntesaatori ja õde Adega Alo arvuti saamiseks. Avalikkuse ette jõudmist ootab veel suur osa Alo loomingust, mis seisab nootides. Alo ema Helmi sõnul vajab see läbitöötamist ja korrastamist. Väga palju noote on olemas alles mustanditena ja ka arvutidiskettidel, mida pole veel õnnestunud avada. Need materjalid on aga üle antud Tallinna Teatri- ja Muusikamuuseumile. Alo loomingut läbivaks jooneks on see, et ta sünteesis heliloojana nn kõrget ja madalat stiili: suurvorm on tal liidetud rokkmuusikaga, instrumentaalkontsert lavalise show?ga ning aateline rahvalik laul poprütmidega (?Viis ärkamisaja laulu?). Kõige selle vundamendiks on Alo ere kujundlik mõtlemine ning haruldane meloodia-anne. Tundliku sotsiaalse närviga noore mehena oli ta Eesti jaoks pingelistel aegadel sündmuste tulipunktis ja valas oma jõulised emotsioonid kõiki puudutavasse ja kaasa haaravasse muusikakeelde.
Peame väga tänama Alo ema, kes meile nii fotosid kui tema plaadikogu, käsikirju ja auhindu hoidnud ja üle andnud on. Samuti on ta teinud väga põhjaliku nimekirja kõigest, mis puudutab Alo loomingut ja muuseumile üle antud materjale.
Fotonäitus on avatud 7. aprillini teisipäevast laupäevani kl 10-17.
HELI JÄRV
