Herbert Kuurmet austasid ka inimesed, kes muidu religiooni ja kirikutraditsioonide suhtes ükskõiksed olid. Kauaaegne usutegelane läheb ajalukku ka kui EELK Põltsamaa Niguliste kiriku taastaja.
Mõned aastad tagasi avaldas Herbert Kuurme mälestusteraamatu ?Pildikesi Põltsamaa ajaloost, ajajärk Põltsamaa koguduse tegevusest.” Memuaariraamatu sissejuhatuseks on autori elulookirjeldus, kust võib lugeda, et Herbert Kuurme sündis 1911. aasta 13. juulil Harjumaal kuuelapselises talupojaperes.
Aastail 1933-1937 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja alustas tööd kirikuõpetajana Valgamaal. Põltsamaa koguduse õpetajaja sai Herbert Kuurmest 1939. aastal. 1991. aastani oli vaimulik Kuurme ka Viljandi praostkonna praost.
Herbert Kuurme on olnud õpetajaks mitte ainult kirikus, vaid ka koolis. Ta õpetas Põltsamaa Gümnaasiumis Teise maailmasõja eel ja sõja-aastail ladina keelt ja usuõpetust ja oli lühikest aega ka kooli direktor. Põltsamaa pastor oli dotsendina õppejõuks ka Usuteaduste Instituudis.
Õpetaja Kuurme eestvedamisel hakati juba 1950. aastatel taastama 1941. aastal sõjatules hävinud Põltsamaa Niguliste kirikut. See oli esimene kirik, mis ennistati Nõukogude võimu ajal. Kiriku järjekestvuse hoidmise eest autasustas president Lennart Meri Herbert Kuurmet Riigivapi II klassi ordeniga. Põltsamaalased valisid usu- ja aatemehe oma linna aukodanikuks.
Toetas kolleege
Peapiiskop Andres Põder lausus seoses legendaarse kirikumehe lahkumisega: ?Herbert Kuurme oli suur hingehoidja, kes tegi oma tööd tõelise entusiasmiga. Põltsamaa kirikuõpetaja ja Viljandi praostkonna praost oli toetajaks ka oma kolleegidele. Kui olin nõukogude võimu aastatel Suure-Jaani kirikuõpetaja, hakkasime korraldama usuteemalisi laulupidusid. Ametliku ideoloogia esindajad kavatsesid selle ära keelata, kuid praost Kuurme suutis tollasele peapiiskopile ja ametivõimudele selgeks teha, et ettevõtmises pole midagi riigivastast. Mulle nagu paljudele teistele kirikuõpetajatele on Herbert Kuurme olnud suureks eeskujuks.?
Andres Põder meenutas Herbert Kuurmet ka kui inimest, kes veel vanemas eas säilitas nooruslikkuse. ?Kuurme oli umbes seitsmekümneaastane, kui tegime koos temaga tervisejooksu.?
Põltsamaa koguduse praegune õpetaja Arho Tuhkru ütles, et esimesed kokkupuuted pastor emeeritus Herbert Kuurmega jätsid talle sügava mulje. ?Kirikus jutlustas Herbert Kuurme viimati üheksakümnendate aastate lõpus, usulisi talitusi viis ta aga läbi hiljemgi. Paljudele peredele oli ta perepastoriks, keda kutsuti kohale nii rõõmsate kui ka kurbade sündmuste puhul.?
Külastas Artekis ristilast
Ajal, mil õpetaja Kuurme sai Põltsamaa aukodanikuks, oli linnapeaks Margi Ein. ?Herbert Kuurme on mind ristinud ja palju aastaid oli mul alles ka ristimiskleit. Ristilapsed jäävad kirikuõpetajale aga hästi meelde. Kuuekümnendate aastate algul olin Arteki pioneerilaagris. Herbert Kuurme, kes viibis samas piirkonnas, tuli mind laagrisse vaatama.
Herbert Kuurme oli inimene, kes tundis põltsamaalasi tervete põlvkodade kaupa. Tema unustamatuks teeneks on raamatu ?Pildikesi Põltsamaa ajaloost? kirjutamine. Pühendusega raamatu on ta kinkinud minulegi.?
Kristliku maailmaga seotud inimesel tuleb kokku puutuda ka haigetega. ?Mulle on meelde jäänud Herbert Kuurme sõbralik ja toetav suhtumine Võisiku hooldekodu hooealustesse. Kahtlemata oli tal suur mõju kogu Eesti usu- ja vaimuelule. Muide, olen kohtunud Uppsala Ülikooli väliseestlastest kirjandusteadlastega, kes teadsid Herbert Kuurmet,? rääkis arst ja publitsist Jaan Olari ja lisas, et ka teda on täismehena ristinud auväärne pastor.
Hüvastijätt Herbert Kuurmega toimub laupäeval, 23. aprillil kell 12 Põltsamaa kirkus. Kombetalitust viivad läbi peapiiskop Andres Põder ja teised vaimulikud.
Andres Põder on veendunud, et Herbert Kuurmele tuleks püstitada mälestussammas.
JAAN LUKAS
